Kooli ajalugu

1866-1960 1961-1980 1981-1992 1993-1995 1996-1999

2000-2002 2003-2004 2005 2006 2007

2008-2009 2010-2012 2013-2014 2015-2016 2017-2019 2020-2022

Viimsi kooli ajalugu algusest kuni aastani 2022

Kuigi 1816. aastal välja antud Eesti talurahvaseadus nõudis vallakoolide asutamist, valmis Viimsi kandis esimene koolimaja alles 50 aastat hiljem – 1866. aastal. Varem oli rannalastele tarkusi jaganud Pringi külas Suurevälja talus rändõpetaja Akkermann. 137 aastat tagasi valmis samas külas maja, kus ühe katuse all olid kool ja vallavalitsus. Esimeseks õpetajaks Johannes Vakker, kes pidas seda ametit 15 aastat. Vakkeri järglaseks sai 1881.a. Hans Neumann. Et tol ajal ainult õpetaja palgast ära ei elanud, tegutsesid esimesed koolmeistrid ka vallakirjutajatena.

1886. aastal allutati kõik Balti kubarmangude koolid ülevenemaalisele Rahvahariduse Ministeeriumile ja peagi sai õppekeeleks vene keel. 1890.a. astus ametisse Tanel Palgi. Järgnevad aastad tõid koolile ridamisi katsumusi. 1891.a. põles koolimaja maani maha. Tolleaegne Viimsi mõisnik F.Schottlaender laskis küll järgmisel aastal uue koolimaja ehitada, kuid seegi langes 1894.a. tuleroaks. Talve jooksul suudeti Lubja küla Vanatoa talust õpetust anda vaid osale lastest. 1895.a. suvel sai uus koolimaja valmis ning kooliõpetajana kutsuti ametisse Mathias Volmer. Volmer töötas Viimsis ligi 30 aastat ning tema teened kohapealse hariduselu edendamisel on kahtlemata suured. 1910. aastast muutus kool neljaklassiliseks. I Maailmasõja ja kodusõja-aastad jätsid oma jälje ka Viimsi koolielule. Pärast Eesti okupeerimist saksa vägede poolt seati esikohale saksa keel, kuid selline olukord valitses vaid ühe aasta. 1919. aastal avati koolis V klass ning õppekeeleks sai uuesti eesti keel. Väike rannaäärne koolimaja jäi peagi kasvavale lasteperele kitsaks.

Enne uue koolimaja avamist 1926. a. käisid lapsed koolis ka Viimsi mõisas, mis 1919. aastal võõrandati Eesti vabariigi Maareformiga. 1923. a. sai mõisa endale Johan Laidoner – meie valla ja kogu riigi väärikas esindaja.

1925.a. pandi Pringi külas paika nurgakivi uuele koolimajale ja veidi rohkem kui ühe aasta pärast asus suurem osa Viimsi 6-klassilise algkooli õpilastest uude majja. Kooli juhatajaks oli neil aastatel Villem Uustal. Kui sajandi algul oli koolis 50-90 õpilast siis 1930-ndaks aastaks oli õpilaste arv kasvanud u.130-ni. Üldine majanduskriis andis end tunda ka Viimsi kalurite seas ning õpilaste read jäid hõredamaks.1933.a. ei saanud kooli tulla 20 last. Aastatel 1936-1940 oli kooli juhtajaks Alfred Raudsepp.

Poliitiliselt keerulistel ja rasketel aegadel olid kooli eesotsas Ella Alasild ja Elfriede Rei. Õppeaastal 1945/46 muudeti kool seitsmeklassiliseks Õpilaste arv oli kasvanud 150-le. 1960.a. muutus kool 8-klassiliseks. Kooli direktoridki olid vahetunud. Salme Ruse ja Maimu Attemanni järel töötasid pikemat aega Agu Tali ja Karl Tammet. Kooli arengule avaldas mõju Kirovi-nimelise kalurikolhoosi kiire edasiminek ja sellega seotud elanikkonna kasv Viimsi poolsaarel.

1967 aasta sügiseltuli Viimsi kooli kehalise kasvatuse õpetajaks Rein Ruus. Koolimaja (hilisem Rannarahva muuseum) oli siis vana, kahekorruseline, kõrge plekkkatusega puumaja nagisevate trepiastmetega. Õpilasi oli 120, enamus Viimsi poolsaare rannaküladest ja ka Meriväljalt. Direktoriks oli härrasmehelik Agu Tali. Koolil oli ka internaat.

Kehalise kasvatuse tunnid toimusid jalutusruum-spordisaalis. Olemas oli kogu võimlemis-inventar: rööbaspuud, poom, kits, hobune, võimlemismatid, võimlemiskang ja ronimisköied. Kitsas oli, aga saadi hakkama. Õues oli see-eest ruumi laialt. Talvel suusatati metsas ja põldudel.

Mõne aasta möödudes tuli direktoriks suur tugev mees Karl Tammet. Direktor elas koolimajas, oma korteris. Tema oli see, kes ütles, et kõike on võimalik ise teha. Tema eestvedamisel rajati väravpalliväljak ja 60 m jooksurada, kattematerjaliks kodumaine paekivituhk. Harrastati kergejõustikku, väravpalli, jalgpalli jm. Viimsi 8-klassiline kool oli Harju rajooni koolide parimate koolide hulgas kergejõustikus ja väravpallis. Esindati rajooni mitmel korral 8-klassiliste maakoolide spartakiaadidel ja seda väga edukalt. Sama tublid oldi ka TV10-olümpiastarti võistlustel.

1977 avati Kirovi kolhoosis kunsti-, muusika- ja spordikool. Spordikooli direktoriks sai Rein Ruus. Sama kooli õpetajana asus tööle noor Marika Seppor, kes töötab Viimsi Koolis tänaseni. Seal õpilaste sporditegemise võimalused kasvasid. Spordialadeks olid käsipall, laskmine, kergejõustik ja purjetamine. Parimate tulemusteni jõudsid purjetajad Taivo Luik, Karmo Kalk, Kaido Koppel, vennad Bachmannid; kergejõustiklased Eero Tõnuri, Kaarel Loss ja Tiina Helimäe; laskurid Anu ja Andrus Lillevars, Kulla Kull, Riina Rääsk jt. Suved said õpilased veeta Lohusalus spordilaagris. Osa õpilasi käisid treeningutel Pirital ja Tallinnas. Harrastati maadlust (Veiko Ardel), purjetamist (Agu Toomingas). Spordikool töötas kuni 1985. aastani, siis muudeti see spordiosakonnaks, loomulikult jätkus sporditegemine endiselt. Igal aastal toimusid kooli spordipäevad, kus kõige muu kõrval jätkus ruumi veel ka murdmaajooksule ja orienteerumisele. Korvpallis toimusid torditurniirid, tordid valmistasid õpilased ise. Erinevate spordialadega võeti osa Harju rajooni võistlustest.

Ühel päeval oli pool sajandit kasutusel olnud koolimaja kitsaks jäänud, polnud võimalusi selle keskkooliks muutmiseks. 1978.a. pandi nurgakivi uuele koolimajale. Selle ehitamise ajal töötasid direktoritena Ilja Tuhk ja Rein Sakk.

1981. aastaks oli õpilaste arv kasvanud väga suureks ja saime võimaluse kolida vastvalminud koolimajja Männi teel.

Sügisel alustaski uues koolihoones tööd Viimsi Keskkool 452 õpilase ja 28 õpetajaga. Tegelikult oli majast valmis ainult parem tiib ja keskkooli osas oli õpilasi ainult ühe üheksanda klassi jagu. 1982. asus direktorina tööle Harald Roosvee. Tema ajal lõpetati koolimaja ehitamine ning valmis sisekujundus. Kooli kasv ja areng jätkus. 

Sügisel alustas õppetööd juba 707 õpilast ja koolis oli 20 klassikomplekti. Toimus muudatus koolikohustuse seaduses, tööle hakkas 6-aastaste klass, nn 0-klass.

1984. aasta sügisel võttis kooli juhtimise üle Heino Einer.

Jätkusid veel võimla ja töökodade ehitustööd ning 1985. a. veebruarist peale sai kool oma kasutusse suure võimla ja kaasaegsed töökojad. Hoogustus klassiväline tegevus ja sporditöö. Tunnustust leidsid kooli agitbrigaad, lastekoor, looduskaitsjad. Sügiseks täienes tehniliste vahendite hulk, jätkus õppekabinettide sisustamine, hakati õpetama autoasjandust ja masinakirja. 1986. aastal möödus 120 aastat Viimsi poolsaarele kooli asutamisest ning keskkoolgi oli saanud 5-aastaseks.

Suuremad üritusd olidki aastapäevapidustused, mille raames avati kooli muuseum ja viidi läbi õpilaskonverents “Minu kodurajoon”. 1987/88 õppeaasta läks koolide ajalukku kui koolisüsteemi uuendusteks ettevalmistumise aasta. Algas perestroika ja demokratiseerimisprotsess ning see kajastus ka koolitöös.

Alustati arvutiklassi sisustamist, katsetati 5-päevasele töönädalale üleminekut. Vabariiklikel ülevaatustel esinesid hästi kooli segakoor ja sõnakunstiring. Kool oli kasvanud kiiresti, õpilasi oli juba 832 ja klassikomplekte 32. Koolimajas hakkas valitsema ruumipuudus ja päevakorrale kerkis juurdeehituse küsimus.

Järgmisele õppeaastale andis oma näo rahvusvaheliste sõprussidemete teke, rohked väliskülalised ja välisreisid. Hääbumas olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid, nende asemele üritati luua ELO-t. 1989/90 õppeaasta oli elevusrohke. Olid esimesed jõulupeod ja esimene jõuluvaheaeg. Laienesid sõprussidemed välisriikidega. Kooli õpilased ja õpetajad läksid vastukülaskäikudele Soome ja Norrasse. Taaselustati hõimupäevade traditsioon. Kool hakkas osalema rahvusvahelises Balti mere kaitse programmis. Esimene meie kooli õpilane Ene Soop sai võimaluse õppima minna välisriiki – Soome. 1991.a. lõpetas kooli esimene lend vabariigi tingimustes. Oktoobris 1991 tähistasime juba kooli 125. ja keskkooli 10. aastapäeva.

1993. aastal asus kooli juhtima Riho Uulma, kes oli aastast 1981 töötanud eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Tema sõnade järgi oli tol ajal Viimsi kooli fenomeniks see, et Viimsis ei olnud võõraid inimesi. Kõik olid tuttavad. Hille Eek, kellel oli täita õppealajuhataja vastutusrikas ülesanne, oli direktor Uulma sõnul kõigile suureks toeks ja kindlaks seljataguseks. Kuna ka tema on poolsaare pealt pärit, siis tundis ta praktiliselt kõiki ja teadis, mida kelleltki oodata võis. Hille Eek alustas tööd õpetajana juba 1984. aastal ning aastatel 1993 – 2013 õppealajuhataja, hiljem õppedirektori ametis. Samal aastal alustas Leelo Tiisvelt tööd huvijuhina. Koolielu muutus mitmekesisemaks. Koolis töötasid psühholoog, logopeed ja kooliõde. Elavnes klassiväline tegevus. Õpilased olid konkurentsivõimelised sisseastumiseksamitel kõrgkoolidesse

 1994. aastal uue algatusena korraldatud lastevanemate, vilistlaste ja õpetajate ballist kasvas üllatuslikult välja uus traditsioon, mis igal aastal enne jõule vallarahva kihama pani. Kooli aastalõpuballid kandsid kogukonda ühendava ürituse mõõdu uhkelt välja. Õpetajad ja direktor olid täis tahtmist teha üllatavaid etteasteid.

Esimest korda tuli kooli näitering Harju maakonna kooliteatrite festivali võitjaks kooliteemalise näidendiga „Ainuraksed“. Selle etendusega osaleti ka Saaremaa teatripäevadel ja just sealt tuli idee, millest sai alguse Viimsi Kooliteater. Nii sai üheksakümnendatest muusikalide kümnend. Esimene projekt samal aastal  oli „Helisev muusika“ ja kandis nime „Ainult hulludele“.

Mida ebareaalsem plaan, seda rohkem tahet, pluss kuldne trio Talmar- Kalvet-Saar- nii sündiski Viimsi Kooliteater, mille elulugu muusikateatrina kestab tänaseni. Viimsi Kooliteater on andnud Eesti muusikateatritele ka ühe tõelise tähe Hanna-Liina Võsa näol. Samuti on seal kaasa löönud näitlejad Jüri Tiidus, Lauri Lagle, Liisa Linhein, Ingmar Jõela,  Grete Jürgenson, Margus Toomla, Liina Ariadne Pedanik ja paljud teised, kes meenutavad koolis teatritegemist alati suure rõõmuga. Arvatavasti sai just kooliteatrist alguse Viimsi koolile nii omane vahetu ja soe suhtlemine õpetajate ja õpilaste vahel.

1995. aastal toimus Viimsi keskkooli ajaloo kaheldamatult kõige suurejoonelisem rahvusvaheline õpetajate konverents „Better Teacher-Better School“, kus osalesid pea kõik sõpruskoolid Rootsist, Soomest, Norrast ja Lätist.

Iga aastased jalgrattamatkad üle vabariigi muutusid õpilaste hulgas üha populaarsemaks.

Kooliteatri „Helisev muusika“ püsis endiselt laval ja kokku mängiti 13 etendust, mida peeti ka „Viimsi miniteatripäevade“ parimaks etenduseks.

1996. aastal loodi õpilasesindus, kuigi kogu liikumine oli alles lapsekingades, sest riik ise oli kõigest viis aastat vana. Valimised võitis tookord Lauri Lagle, kelle näol oli tegemist väga värvika isiksusega. Ei seganud see tookord kedagi, et Lauri ainsana tahtis presidendiks saada, teised nautisid mängu ilu. Edasi hakkasid presidendid koolikultuuris üha rohkem kaalu omama. Laurile järgnesid Kristiina Kägu, Triin Väljaots, Karin Pool, Henri Normak, Martin Siimann, Grete Jürgenson, Lauri Randma, Peeter Paju, Elis Marii Viltsin ja Laura-Marie Linholm. Iga aastaga kogus õpilasesindus aina jõudu juurde ja koolielu muutus tänu neile palju mitmekesisemaks.

Selgi aastal võitis Viimsi Kooliteater Harju maakonna teatrifestivali Grand Prix show-etendusega „Missivalimine Viimsi moodi.“

1997 Selle aasta Laulu ja –tantsupeoga juhtus väike äpardus, sest koorilaulu –ja rahvatantsu harrastati sel aastal vähe ja juhtus selline piinlik olukord, et meie koolist ei läinud välja mitte ühtegi kollektiivi. Eks selles loos mängis peaosa Viimsi Kooliteater, kes just sel hooajal tõi lavale väga menuka muusikali „Mary Poppins“, mida Viimsi Huvikeskuses mängiti 20 korda.

See on kõigist etendustest kõige rohkem arv kordi. Peaosa laulis Hanna-Liina Võsa, kes tol ajal õppis 10. klassis.  Kooli au oleks võinud päästa Viimsi Keskkooli mudilaskoor, dirigendiks Elle Toper. Kollektiiv on osalenud alates 1977. aastast igal noorte- ja üldlaulupeol, välja arvatud sellel õnnetul, sest nemad tegid oma panuse kontsertreisile sõprade juurde Päivänrinta algkooli Soomes.

1998. aastal ehk siis alles 20. saj. lõpus jõudis Viimsi Keskkooli euroremont. Tualettruumid, klassid ja kooli välisilme muutusid aasta-aastalt rõõmsamaks. Samas vahetati ka vanad puitaknad siledate, kuid ebatervislike plastakende vastu ja päikesepaistel muutus kuumus ja õhupuudus väljakannatamatuks.

Ka uues koolimajas ootas ees sama mure, aga õnneks olid nii õpilased kui ka õpetajad vanas majas päikesekuumuses õppimist tükk aega harjutanud ja nii tullakse toime tänaseni. Harjumaa kooliteatrite festivali Grand Prix nooremas vanusegrupis võitis Viimsi Kooliteater etendusega „Väike printsess.“

1999. aastal andsid algklasside õpetajad õpilastele kirjanditeemaks „Kool aastal 2020“. Kõik see tundus olevat kohutavalt kaugel. Laste kujutluspildis seostus tulevikukool eelkõige robotist õpetajatega. Nüüd oleks see aeg käes, kuid õnneks pole laste visioon täitunud. Küll aga tuli sellel aastal meie kooli vilistlane oma last kooli kirja panema ja avastas, et tema lapse klassijuhatajaks saab tema esimene klassijuhataja, kes oli ka tema ema esimene õpetaja Elle Toper.

Ta töötab aastast 1974 kuni tänaseni õpetajana, nüüd küll Haabneeme koolis, varsti juba 50 aastat.  

Sel aastal tõi Kooliteater Harjumaa kooliteatrite festivalilt koju 2 Grand Prix’d: „Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“, mida mängiti Huvikeskuses 17 etendust ja „Oklahoma“, mida mängiti samas kohas 15 korda. Üks nooremas ja teine vanemas vanusegrupis.

2000. aastal alustas Viimsi Keskkooli direktorina tööd Leelo Tiisvelt, kes tuli meie kooli tööle 1981 aastal.

Kohe järgmisel 2001. aastal rajati endistesse ühiselamuruumidesse  arvutiklass ja serveriruum. See sündmus tähistab IT-ajastu algust Viimsi koolis, kuigi hoogu oli võetud juba kümmekond aastat. Tiigrihüppe toel õnnestus koolil hankida 39 täiesti uut ja vinget arvutit. Meie koolist sai üks e-kooli tarkvara väljatöötamise pilootkoole.

Suvel toimus esimene suur vabaõhulavastus „Taevane põrgu“ Viimsi mõisa pargis. Etendus sündis noorte tantsijate suvelaagris ja seal tegi kaasa 400 lauljat-näitlejat või tantsijat. Osades Hanna-Liina Võsa, Lauri Lagle, Eron Sakur, Mikk Tammepõld, Anti Saluneem, Laura-Madleen Vaarik jt., kes tol ajal olid Kooliteatri südameks. Osalejate eest saladuses hoituna astus etenduse lõpus üles hr. Mikk Mikiver. Peale suurt vabaõhuetendust toimusid veel ka 14 siseetendust ja Harjumaa kooliteatrite festivalilt jäi koju Grand Prix.

Samal aastal sündis veel ka uus etendus A. Liivese „Need kauged ajad“, mis osales nii Harju maakonna harrastusteatrite festivalil Maardus kui ka Harju maakonna kooliteatrite festivalil, kus pälvis I laureaadi tiitli. Esindasime Harju maakonda ka vabariiklikul festivalil Pärnus, kus jagasime Jõgeva „Liblikapüüdjatega” I kohta.

2001. aastal asutati sihtasutus Viimsi Keskkooli Fond (aastast 2019 SA Viimsi Kooli Fond). SA juhtimisorganid on nõukogu ja juhatus, nõukogu kavandab SA tegevust ja teostab järel valvet. Fondi eesmärgiks on siiani  toetada Viimsi Kooli õpilasi ja õpetajaid nende õppekava järgses ning välises tegevuses.  Kui esialgu oli Viimsi Kooli Fondi eesmärk peamiselt rahaliste ja mitterahaliste vahendite kogumine Viimsi kooli arenguks ning õppetöö paremaks korraldamiseks, siis hiljem on  Viimsi Kooli Fond ise läbi viinud  projektide taotlusvoore ning rahastanud Viimsi Kooliga seotud projekte, korraldanud ka huvi –  ja teadusringide tegevust. 2019. a. Viimsi Kooli Fond majandab eelkooli tegevust ning korraldab ja koordineerib erinevaid projekte (näiteks: Väike Lava teatrifestival, Viimsi Kooliteatri projektid, ÕE tegevus, jm.) ja annab välja stipendiumi andekatele noortele Viimsi Koolist, mis antakse üle lõpuaktustel. SA Viimsi Kooli Fond teeb koostööd ja on partneriks erinevatele Viimsi valla koolidele, Eesti Kultuurkapitalile, Harjumaa Omavalitsuse Liidule, Harju Maavalitsusele, Laulupeo- ja Tantsupeo SA-le, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile, Eesti Kooriühingule, Viimsi vallavalitsusele jne.   

Ainenõukogude põhiülesandeks oli põhikooli ja gümnaasiumi riiklikule õppekavale vastavate ainete õppe-ja kasvatustööeesmärkide täitmise kindlustamine, tegelemine ainealase õppetööga ning klassivälise tegevuse planeerimine ja korraldamine.

Koolis töötas siis ka 17 erinevat huviringi ja treeninggruppi. Õpilasi oli 796 ja huviringides osales neist  285 õpilast, teist samapalju tegeles spordiga. Lisaks kooli spordiringidele, milleks olid korvpall ja käsipall, osalesid meie õpilased ka Viimsi spordiklubides, kus mängiti võrkpalli ja tegeldi kergejõustikuga. Tehti koostööd Pirita tenniseklubiga, sulgpalliföderatsiooniga ja Harjumaa Spordiliiduga.

Õpilased võisid valida 12 valikaine hulgast endale sobiva. Uuteks õppesuundadeks said meedia ja avalik esinemine ning info-kommunikatsioonitehnoloogia. Lisaks koolis toimuvale pakkusid õpilastele enesearendamisvõimalusi muusikakool ja kunstikool ning MTÜ Viimsi Huvikeskus.

Tähistati uhkelt ka Viimsi Keskkooli 20. sünnipäeva. Pandi kokku püsinäitus Viimsi Kooli ajaloost. Anti välja kooli almanahh Briis-3.

Lisaks toimusid traditsioonilised  õpilastööde näitused, pidulikud aktused, kooli endiste ja praeguste töötajate, külaliste ja toetajate vastuvõtt. Endiste õpetajate, vilistlaste ja õpilaste sõpruskohtumine korvpallis oli väga lõbus ja „Talvine beach-party“, mis oli mõeldud vilistlastele ja lastevanematele, kestis hommikutundideni.

Alguse said ettelugemispäeva tähistamised meie raamatukogus, mis kestavad tänaseni.

IX noorte laste-ja tantsupeole mindi seekord 9 kollektiiviga.

2002. aastal sai valmis Viimsi Spordihall ja meie vanemad õpilased hakkasid seal kehalise kasvatuse tundides käima, seal olid suurepärased tingimused võrreldes oma kooli võimlaga. Toimus ka erakordne sündmus kooli ajaloos ja selleks oli Viimsi ja Ylivieska ühisprojekt “West Side Story“, mida mängiti nii Soomes kui ka meil, uues Viimsi Spordihallis. Siin astuti üles eurovisiooni laval ning ühel etendusel oli kokku 600 pealtvaatajat. Etendusi andsime Ylivieskas 9 ja Viimsis 5 korda, seda üheskoos suure ühisorkestriga. Meie koolidirektor Leelo Tiisvelt lihtsalt mõtles suurelt ja tegutses samuti.  

Juurde tuli 5 valikainet, sel aastal oli neid kokku juba 17. Olulisemaks saavutuseks oli veel ka osalemine rahvusvahelises projektis Öko-koolid. Eduka tegutsemise eest omistati koolile Roheline Lipp. Loomulikult osaleti erinevatel olümpiaadidel, mälu- ja maastikumängul saavutasime 54 kooli hulgas 6. koha.

Toimus inimeseõpetuse nädal, mis kulmineerus õpetlik-sportliku üritusega Happy Day. Traditsiooniks oli kujunenud Laidoneri pargis toimuv Õunajooks. Ürituse nimi tuli sellest, et kõik osalejad said auhinnaks õuna. Loomulikult oli oodatud koolisisene 9.-12. klasside korvpalliturniir, mis oli oma nime „Torditurniir“ saanud sellest, et iga klass valmistas tordi, mis peale turniiri kõikide võistkondade vahel välja loositi. Torditurniiri peeti veel 10 aastat, hiljem hakati võistlusi teisiti korraldama.

2003. aastal läks kool üle eKooli süsteemile. Kuna majas olid ainult mõned üksikud arvutid, siis tuli ette ka pisaraid. Oli ju hindepanijaid ca 60. Esimesel aastal nutsid õpetajad paberpäevikuid taga. Kui aga „itimees“ Tõnu Toomeoja ulatas veerandi viimasel päeval klassijuhatajatele printerist välja tulnud soojad klassitunnistused, olid kõik jällegi pisarateni liigutatud. Ära jäi tunnistuste käsitsi kirjutamine.

Samal aastal streikisid Eesti õpetajad esimest ja viimast korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos ja sellega ühinesid ka Viimsi õpetajad. Streik nägi välja nii, et ühe tunni ajal ei läinud õpetajad klassi ette ja istusid õpetajate toas. Nõudmised olid seotud palgatingimuste parandamisega.

Harjumaa teatrifestivalil osales 11. kl. meediaõpilane Laura-Madleen Vaarik monoetendusega „Eva Brauni viimne ohe“. Etenduse lavastas Toomas Lõhmuste ja see sai Grand Prix omanikuks. Kooliteatrite Üleriigilisel Festivalil tekitas etendus suurt poleemikat ja arutlusi selle üle, mis sobib ja mis ei sobi kooliteatri repertuaari.

Tublilt tegutses kooliraadio, mis sisustas vahetunde ning oli väga populaarne. Kooliraadio seltskonnast oli palju abi ülekooliliste ürituste ja projektide läbiviimisel. Võõrkeelte kontserte oli korraldatud juba mitu aastat, kuid sel aastal sündis ettevalmistatud lauludest, lühinäidenditest ja tantsunumbritest  kokku kolm tunnipikkust kontserti: esimene algklassidele, teine põhikoolile ja kolmas gümnaasiumiosale. Kooli noorsootöö areng sai uue tõuke, sest noortejuhina asus tööle Toni Käsper, kes arendas noorsootöövaldkonda ja algatas uusi noorteorganisatsioonide tegevusi. Koostöös kauaaegse noorsooameti juhataja Kadi Bruusiga sai võimalikuks osalemine sõprusvallas Porvoos toimuval noortemessil.

2004. aastal oli juba ka õpilastel võimalik neljal päeval nädalas õhtuti (järelvalve all) arvutiklassis töötada. Seda aega kasutati referaatide koostamiseks ja vormistamiseks ning vahel (enamasti) ka mängimiseks. Kohe septembris olid meie kooli spordilembesed gümnasistid külas Kuusankoski Lukios.

’Projekti „Parem õpetaja – parem kool“ idee ajalugu ulatub aastasse 1995, mil korraldati rahvusvaheline konverents. Nüüd tekkis idee jätkata traditsiooni 3-4 Eesti kooli regulaarselt toimiva ühisprojektina. Mõeldud – tehtud, ning projektis osalesid peale meie kooli õpetajate veel ka Püünsi Põhikooli, Prangli Põhikooli, Pirita Majandusgümnaasiumi ja Merivälja Kooli õpetajad. Õpilastel oli aga võimalus ennast täiendada eesti kaasaegse kirjanduse teemalisel õpilaskonverentsil.

Alguse sai tugiõpilasliikumine, mille eesmärgiks oli  luua nn. „oma kooli vaim“, selline turvalisuse tunne, et igaühel oleks meeldiv kooli tulla ja keegi ei peaks end tundma kõrvalejäetu, kiusatu või tõrjutuna.

Emakordselt kooli ajaloos toimus aktiivsete ja õppimises edukate õpilaste vastuvõtt Laidoneri muuseumis, mis vahepeal koolimajas aset leidis, kuid nüüd jällegi mõisa saalis edasi toimub.

Tore oli see, et lisaks kodustele lastele tahtis üha rohkem lapsi lasteaia kõrval veel ka eelkoolis käia. Õpetaja Virve Meresma juhendamisel töötas eelkool oktoobrist maini.

Õppeaasta lõpunädalaks oli projektinädal, kus toimusid  väga erinevad üritused ja väljasõidud kõikidele õpilastele. Juulis võeti kuue kollektiiviga osa  XXIV üldlaulu- ja tantsupeost.

Samal  aastal toimusid olulised etendused Viimsi valla kultuuriloos. Esimesena tõi Kooliteater Viimsi mõisas lavale etenduse pealkirjaga “Ma väga armastasin, muu ei loe”, mida mängiti 15 korda. Peaosades Laura Ojala ja Rünno Karna 2009 aastal.

Hiljem (iga 5 aasta järel 2009, 2014 ja 2019) sai sama etendus pealkirjaks “Ma vaatan maailma Igaviku aknast“.

Etendus kõneles Maria ja Johan Laidoneri perekonnast ja Eesti riigi loomisest. Sama etendusega sama aasta augustis oli omamoodi seotud ka “Lugu Rohuneeme kabeli tornikellast”, mis kõneles elavatest ning juba lahkunud Viimsi inimestest. VII Noorte Tantsijate suvelaagri ühisetenduses tegi kaasa  üle 200 noore tantsija üle kogu Eesti. Etendus toimus Rohuneeme kalmistu kõrval muruplatsil ja publikut oli uskumatult palju. Sama etenduse käigus pühitses Viimsi Püha Jaakobi kiriku õpetaja Erkki Juhandi urni mullaga, mis pärines Vladimiri linna kalmistu ühishaualt, kuhu on maetud ka J. Laidoner. Hiljem maeti see muld Tallinna Siselinna kalmistule Maria ja Mihkel Laidoneri hauale.

2005. õppeaasta alguses loodi ainenõukogude asemele õppetoolid. Kohe toimusid õppetoolide (eesti keele ja meedia, inglise keele, B- ja C-võõrkeelte, reaal-, keskkonna- ja oskusainete) koosolekud, kus kavandati eelseisva õppeaasta tööplaanid. Projektidele ja üritustele valiti sobivad vastutajad. Suur osa vastutajaid olid seotud ainealaste üritustega, kuid plaani võeti ka kooli traditsioonilisi üritusi, kus sai igaüks abiks olla või osaleda.

Nendeks olid: aktused, huvitegevuse infolaat ja turvalisuse päev, heategevuslik jõululaat, jõulupeod, jõulu- ja kevadnäitus, omaloomingunädal, spordipäevad, kevadkontsert, kooli lauluvõistlus „Sinilind“, noorte jalgratturite koolitus, pereõhtud, luulevõistlused, etluskonkursid, kõnevõistlused, viktoriinid, õppereisid, õpitoad, õpilasvahetused, muuseumi-, teatri- ja kinokülastused.

Alguse sai Viimsi Kooli Kogemuste Koda, mis oli oluline organisatsiooni  sisekoolitusvorm. Eesmärgiks oli pakkuda eelkõige pedagoogidele võimalust olla ise koolituse läbiviijaks.  

Ka õppijat toetav hindamine tuli Viimsisse sellisel ajal, kui vabariigis sellest palju juttu ei olnud. Nüüd on see üldine ja nii-öelda kohustuslik.  

Lisaks loodi tugikeskus, mida asus juhtima Lemme Randma. Tugikeskuse eesmärgiks oli leida erinevate spetsialistide vahel koostöövõimalused ning tagada toimiv võrgustik nii kooli kui omavalitsuse tasandil. Tugikeskus panustas töösse klassikollektiividega, tegeles õpilaste omavaheliste suhetega ja grupi kui meeskonnaga. Mõni aeg hiljem alustas pilootprojektina õpituba 4.-7. klasside õpilastele, mis õigustas ennast igati.

Käiku läksid postiloendid (listid) struktuuriüksustele ning klasside lastevanematele. Need võimaldasid omavahel kiiresti suhelda ja võeti kohe ka omaks. Kooli raamatukogus algas teisest poolaastast raamatute elektrooniline laenutamine. Õppeaasta lõpuks oli koolis kokku 102 arvutitöökohta ja 14 printerit. Kõik kooli arvutid olid ühendatud kooli lokaalvõrku ning internetti.

Jätkus töö uue kooli brändiga, sõnastati kooli visioon, missioon, väärtused, loodi märk ja logo, mis sisaldas kõigi poolt armastatud nelja ürgelementi oma värvidega: õhk – taevasinine, maa – leheroheline, vesi – mereroheline, tuli – tulipunane.

Koolil oli neli kooliastet ja igaüks vastas ühele ürgelemendile, mis sobis vastava astme õpilaste eale iseloomulike tunnusjoontega.

Samal aastal alustas tantsimist õpetajate rahvatantsurühm Merike Ennomäe eestvedamisel ja Maido saare juhendamisel. Tantsurühm kannab nime „Vigurvänt Õõps“ ja tegutseb tänaseni, võttes järjepidevalt osa tantsupidudest.

Õpilaste eestvedamisel toimus klassidevaheline moeshow „Riidepuu 2005“. Osavõtjaid oli esmakordse ürituse kohta üllatavalt palju, oma kollektsiooniga tuli välja viis võistkonda. Lisaks sõrmustepeole koolis korraldati viimasel koolipäeval abiturientidele Viimsi mõisas esmakordselt ka „Lõpukellaball“. Ka sellest peost sai pikaajaline traditsioon, mis jätkub tänaseni, nüüd juba Viimsi Gümnaasiumis.

Nii Harjumaa kooliteatrite festivalil kui ka üleriigilisel festivalil tunnistati etendus “Just nagu päriselt elus“ (lavastaja Toomas Lõhmuste) Grand Prix’ vääriliseks. Kevadel mängis Kooliteater kuus korda J. Saare „Valge tee kutset“,  jällegi Viimsi Spordihallis.

Siis jõudis kätte aeg vana Viimsi keskkooli hoonega hüvasti jätta.

2006. aastal sai valmis uus koolihoone, kuid juba 2003. aastal oli eriliselt kuumaks teemaks tõusnud koolihoone rendileping, mis lubas kooliperel julgesti veel 90 aastat Männi tee koolimajas tarkust taga nõuda, kuid milles „Esmari“ juristid nõrgad kohad üles leidsid ja hoone vabastamist nõudsid. Emotsionaalselt oli tegemist täiesti mõistetamatu olukorraga: kuidas saab 800 last lihtsalt tänavale tõsta, kuid „Esmari“ juhid lasksid ennast valitseda paberitel, mitte tunnetel. Viimsi vallal ei jäänud viimaks muud üle, kui hakata planeerima uut koolimaja.

Uue koolihoone märgiline tähendus kogu Eesti jaoks oli muidugi põhimõtteliselt uus filosoofiline lähenemisviis lapse arengut toetavale õpikeskkonnale ja hoone autorid AET arhitektid tabasid selle ära. Koostöö nendega sarnanes unistuste koostööle. Tellija Viimsi Vallavalitsus ei sekkunud hoone projekteerimisprotsessi peaaegu üldse ja laskis arhitektidel koos kooli meeskonnaga toimetada.

Nii sai paberile unistuste kool. Päriselt kõik nii ei läinud, aga tänu sellele, et tookord sai suurelt mõeldud, on meil täna koolimaja, mis sai pärjatud tiitliga „Parim betoonehitis 2006“.

Viimsi Kooli hoone projekti autoriteks on Illimar Truverk, Eero Endjärv, Priit Pent ja Raul Järg arhitektuuribüroost Agabus, Endjärv&Truverk Arhitektid. Sisekujunduse tegid Kristi Lents ja Hannelore Pihlak. Koolihoone ehitas AS Merko Ehitus, hoone konstruktsioonid on insener Paavo Pikandilt CIVEN OÜ-st. Viimsi Kooli korporatiivse identiteedi töötas välja reklaamibüroo Identity Ltd.

Viimsi Kooli koolipere jaoks algas esimene koolipäev 2006. aastal kell 10 vana koolimaja juurest, kus õpilasesinduse juhendamisel siirdus lõbus rongkäik uue koolimaja juurde. Esimese koolipäeva puhul tulid koolirahvast tervitama haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Riigikogu hariduskomisjoni esimees Olav Aarna, Harju maavanem Värner Lootsmann ja Viimsi vallavanem Urmas Arumäe. Vastvalminud koolimaja ja uue koolilipu õnnistasid sisse EELK peapiiskop Andres Põder ja Viimsi Püha Jaakobi koguduse diakon Erkki Juhandi.

„See on fantastiline tunne, kui kauaaegne unistus on lõpuks teoks saanud. Me väga loodame, et uus maja saab õpilastele ja õpetajatele kiiresti omaks ning tahame südamest tänada kõiki, kes selle nimel on vaeva näinud,” sõnas Viimsi Kooli direktor Leelo Tiisvelt. Kooli avamisele oli kutsutud üle 350 külalise. Kell 13 toimus kutsetega külaliste pidulik vastuvõtt, kus väikeste meenetega tänati kooli valmimisega seotud inimesi.
Vana koolimaja ette jäid meist kasvama iga lennu istutatud tammepuud. Puuderivi sai päris pikk, sest selles koolis lõpetas 23 lendu.

Sellel  õppeaastal toimusid suured muutused, sest Viimsi Koolis hakkas õppima ligi 1200 õpilast, neist 144 astus 1. klassi. Uue kooli esimesel aastal tõusis õpilaste arv koolis 200 õpilase võrra. Kooli loodi kommunikatsiooni-üksus, mille juhiks sai Annika Remmel. Tema juhtimisel sai alguse kooli maine kujundamine, seminaride, konverentside, infopäevade korraldamine, meediahuviliste õpilastega tegelemine. Selle aasta olulisim väljaanne oli kooli almanahh Briis IV. 

Projektijuhiks oli eesti keele ja kirjanduse õppetooli juhataja Kirsi Rannaste. Sel õppeaastal  külastas tuliuut Viimsi Kooli 94 ekskursioonigruppi Eestist ja väljastpoolt Eestit. Soome Arhitektide liit, Soome Naisajakirjanike Ühendus, mitmed Rootsi õpetajad, külalised Islandilt, Hispaaniast, Itaaliast, Türgist ja Inglismaalt.  Osaleti rahvusvahelises projektis „Keskkonnateater Soome lahe kallastel“, milles osales viis Eesti ja viis Soome kooli. Meie kooli koostööpartneriks oli Loviisa rootsikeelne gümnaasium, kellega kestsid sõprussidemed edasi veel hiljemgi. Projekt ise kestis kaks aastat ja selle eesmärgiks oli kajastada olulisi keskkonnateemasid väikeste videofilmide abil. Ka arvutipark kahekordistus ja koolis oli kasutuses 287 laua- ja 13 sülearvutit kõikides ainekabinettides, klassides ja administratsiooni töökohtades. Lisaks olid videoprojektorid, telekad koos videomaki või DVD- mängijaga. Vald kinkis aatriumisse korraliku, kahe raadioga Wi-Fi tugijaama ja nii oli Wi-Fi vabalt kasutatav kõigile.

Uude majja kolimisega sai ka raamatukogu suuremad ja sobilikumad ruumid. Sellest ajast alates toimub ka palju traditsiooniliseks muutunud üritusi. Kool sai endale ka uhiuue ja võimsa spordikompleksi koos ujulaga, kus kohe alustasid tööd ka spordiklubid. Tingimused olid senisega võrreldes imelised.

2007.

Kohe aasta alguses  toimus Viimsi Kooli sügisene Suur Koolilaat, mis koosnes info- ja sügislaadast. Infolaadal osalenud huviringid, klubid ja trennid jagasid huvilistele informatsiooni. Sügislaadal oli võimalik kaubelda koolitööga seotud vahenditega. Samal õppeaastal sai taas kokku raadiohuviliste noorte meeskond. Vahetundidel sai ka kooliraadiot kuulata, kuid tehnilised tingimused ning halb helikvaliteet sundisid tegijaid ajapikku ettevõtmisest loobuma.

Kuna õppeaastat alustas meie koolis üheksa klassitäit 1. klassi lapsi, tuli 1. septembri ja kooliaasta lõpuaktuseid hakata tegema 4 või 5 korda. Imetoredaks kollektiiviks sai 1. klasside koor, kus korraga laulsid kõik lapsed. Eriti toredateks sündmusteks kujunesid 12. ja 9. kl lõpukellad, kus kõik 1. klasside lapsed koos esineda said. 12. klassi lõpetajad pidasid õhtul oma lõpupidu, mis kandis „Lõpukellaballi“ nime. Koolipere kasvades kasvas ka edukate õpilaste arv ja tänu Peeter Sipelga aktiivsele tegutsemisele tuli nii võimalusi kui ka Viimsi Kooli esindavaid õpilasi üha juurde.

Samal õppeaastal toimus meie koolis Harjumaa õpetajate konverents, mis keskendus õpetaja rollile väärtuste loomisel, hoidmisel ning väärtushinnangute kujundamisel. Väga paljud Viimsi Kooli õpetajad said sellelt konverentsilt hindamatu kogemuse oma kolleegide ees esinemiseks. Kujundava hindamise õppimine kuueliikmelistes professionaalsetes õpikogukondades andis paljudele õpetajatele julguse jagada oma teadmisi ja kogemust kolleegidega teistest koolidest. REKK-i ja Viimsi kooli ühisprojektis osales ühtekokku 120 õpetajat 20 Eesti koolist ja neid gruppe juhendasid Viimsi kooli õpetajad.

Sel aastal hakati süstemaatiliselt tegelema ka õpilasteaduse väljaarendamisega, mille eesmärgiks on märgata andekat last, teda motiveerida ning aidata tal leida võimalusi teda huvitava ainevaldkonnaga tegelemiseks. Õpilaste arvu kasvades oli tekkinud reaalne vajadus ühtse süsteemi järele, mis haaraks võimekamaid õpilasi juba algkoolist. See oli kahtlemata uudne lähenemine andekate õpilastega tegelemisele Eesti üldharidusmaastikul.

Rahvusvahelises Comeniuse projektis osalesid lisaks Viimsi koolile veel kaks kooli: Ylivieska Lukio Soomest ja Mustafa Necib Alayeli Anadolu Lisesi Türgist. Alguse sai projekt S:M:I:L:E –Strong Motivation Improves Learning Environment ( Kõrge motivatsioon loob hea õpikeskkonna).

Samal õppeaastal sai alguse ka ettevalmistuslaager kümnendate klasside õpilastele, kes enne õppeaasta algust sõitsid Käsmu üksteisega paremini tuttavaks saama, mis aitas sisse elada uude eluetappi – keskkooli. Selline laager pakkus huvi ka Comeniuse projektimeeskondadele Soomes ja Türgis ning meie eeskuju järgisid ka Ylivieska lukio 1. kursuse gümnasistid, kes enne kooliaasta algust veedavad koos aega ettevalmistuslaagris.

Koolirahuprojektist väljakasvanud T.O.R.E. (Tugiõpilaste Oma Ring Eestis) alustas samuti 2007. aastal oma koolitustega, kus osalesid ka meie õpilased. TORE ringi koolitustel käsitletakse õpilastega igal nädalal inimeseks olemise olulisi teemasid (näiteks kuidas paremini kuulata, konflikte lahendada, teisi abistada, ennast hoida jne).

Samuti püüavad TORE-kad jõudumööda panustada positiivsema ja rahumeelsema koolikeskkonna loomisele ja hoidmisele, viies läbi väikesi ettevõtmisi teistele õpilastele ja õpetajatele ning püüdes külvata suurema sallivuse seemet. Tänaseks on T.O.R.E.-st saanud meie kooli üks osa. Uued stardigrupid on saanud koolituse 3 korral ja nemad omakorda on koolisiseselt välja õpetanud uusi tugiõpilasi peaaegu igal aastal. Aastate jooksul on vahetunud TORE ringi juhendajad (noortejuht Merit Eskel, koolipsühholoog Kadri Pohlak, sotsiaalpedagoog Krista Putrolainen ja koolipsühholoog Annaliis Tiidus). Hetkel on juhendajaks sotsiaalpedagoog Eve Ott.

Uues koolis said kohe maha peetud ka Viimsi Kooli aastapäevapidustused – peeti Viimsi Keskkooli 25. sünnipäeva. Juubelinädala jooksul toimus mitmeid erinevaid sündmusi: vilistlaste, õpetajate ja õpilaste korvpallivõistlus, lahtiste uste päev, kus huvilised said  osaleda kokku 13 erinevas töötoas.

Sisukate ettekannetega konverents Viimsi 140 aasta pikkusest haridusajaloost ja loomulikult juubelipidustuste kõrghetk ning kulminatsioon – suur galakontsert, kus astusid üles legendaarsed õpetajad, õpilased ja vilistlased: peaesinejaks Hanna-Liina Võsa, õhtujuhid Kadri Kasak ja Lauri Lagle. Koos orkestriga käis lavalt läbi üle 150 inimese. Kõlasid parimad hitid Kooliteatri erinevatest etendustest. Kevadel tuli Kooliteater rahva ette uue muusikalise komöödiaga „Džässis ainult tüdrukud“ ja tegi seda nii hästi, etHarju maakonna kooliteatrite festivalil omastati taas Grand Prix.

Edaspidi Kooliteater festivalidest enam eriti osa ei võtnud, sest meile heideti ette seda, et oleme liiga päristeatri moodi ja kaasa teevad õpetajad ning me ei mahu ajalimiiti jne. Eks tahtsid teisedki võitma hakata. Nii oligi, aga mitte kauaks, sest Viimsi Kooliteatri asemele astusid festivalidel üsna pea näitetrupid „Eksperiment“ juhendaja Külli Täht  ja K.O.K.K. juhendaja Eva Kalbus, kes sobitusid festivalitingimustega ning tegid õige pea omakorda „puhta töö“. Paralleelselt tegutsenud algklasside näiteringid (juhendajad Elle Toper, Eha Pajus, Age Toomsalu, Maido Saar, Maarika Koks) olid ja on tänaseni olnud festivalidel kõrgetel kohtadel.

Sama aasta detsembris nägi ilmavalgust Viimsi Kooli päris oma ajaleht „Tšilli“ . Esimesel aastal ilmus kokku kolm numbrit. Koolileht oli 16-leheküljeline täisvärvitrükis ajaleht kogutiraažiga 500 eksemplari.

Detsembris anti uus avapauk Viimsi Kooli kunagise populaarse ballitraditsiooni elustamiseks, selle organiseerisid Viimsi Kool ja MTÜ Viimsi Invaühing. Samast ajast alates korraldab ka kooliraamatukogu personalile omanäolist jõulutervitust.

Sportlikus vaimus toimus teine sõpruskohtumine Soome Kuusankoski Lukios, kus mängiti saalihokit, golfi ja tutvuti Intercross-mängudega. Meie koolipoolne projektijuht oli kauaaegne poiste kehalise kasvatuse õpetaja Rein Ruus.

Eesti koolidevahelised sisekergejõustikuvõistlused toimusid Tallinna Spordihallis ja meie õpilasi treenis õpetaja Eha Rünne ning sealtki tuldi koju medalitega.

Tegevused jätkusid ka suvel, sest Viimsi Kooli ja MTÜ Viimsi Huvikeskuse koostööna esietendus Viimsi Vabaõhumuuseumis 19. juunil Viimsi Kooli õpetajate teatriprojekt „Ranna rahva lood ja laulud.“

2008. aastal jätkus huvilisi, kes meie uut ja uhket kooli külastasid, küllaga. Loomulikult oli kooliperel endal uute ja ilusate ruumide üle väga hea meel ning erinevaid üritusi korraldati kuhjaga. Harjumaa etlejate konkurss toimus taas Viimsi Keskkoolis.

Pidulik jõulukontsert peeti kooli aatriumis, mis mahutas korraga 600 kuulajat. Esinesid kõik kooli koorid, solistid ja Viimsi Muusikakooli orkester. Toimusid Emakeelepäevale pühendatud lühinäidendite konkurss, Viimsi Keskkooli kõnevõistlus. Võõrkeelte kontsert, kust võtsid osa kõik 5.-12. klasside õpilased. Kõik küll ei esinenud, kuid kaaslaste esinemist nautisid nad sellegipoolest. Korraldati nii kooli kui ka Harju maakonna olümpiaade. Õpilaste kunstinäitused toimusid ateljees ja aatriumis. Toimus õpilaskonverents, mille teemaks oli „Väärtused meis ja meie ümber“, esinejateks olid meie kooli õpilased.  IX Kindral Laidoneri Olümpiateatejooksul tuli Viimsi Kooli võistkond põhikoolide arvestuses esikohale. Kooli Spordikompleksil tuli endiselt täita palju erinevaid funktsioone. Seal toimusid peale kehalise kasvatuse tundide klassidevahelised spordivõistlused, ülevallalised, maakondlikud ja üleriigilised võistlused ja turniirid. Seal treenisid kooli esindusmeeskonnad koostöös spordiklubidega. Harjumaa koolidega võisteldi nii jalg-, korv-, käsi- kui ka rahvastepallis.

 Ujumisvõistlustelt toodi aina auhinnalisi kohti, treenerina tegutses õpetaja Bruno Nopponen. Spordikompleksi tööd juhtis ja juhib siiani Ain Pinnonen koos oma meeskondadega.

Leidis aset ajalooline hetk, mil allkirjastati Viimsi Kooli ja Tartu Ülikooli koostööleping.

Kevadel käis Mudilaskoor taas kord kontsertreisil sõpruskoolis Ylivieskas Päivänrinna algkoolis, kus lapsed andsid 3 kontserti.

Käivitus ka valitsuse programm „Sülearvuti õpetajale“ ja selle raames said aasta lõpus 22 õpetajat oma kasutusse personaalse sülearvuti.

Aprillis tähistatakse kuni tänaseni meie raamatukogus Raamatu ja Roosi päeva.

2009. õppeaasta algas jällegi rongkäigu ja lindi lõikamisega. Avati uus hoone, mis kuulus Viimsi Kooli alla ja asub u. 500 meetri kaugusel. Õpetajate omavahelises kõnepruugis hakati maja kutsuma Viimsi Kooli väikeseks majaks või Karulaugu majaks.

Uue koolihoone pidulik avamine toimus 1. septembril kell 11.00 maja ees kooliõuel. Avatseremoonial võtsid sõna Harju Maavalitsuse haridusosakonna juhataja asetäitja Enn Kasemaa, Viimsi Vallavolikogu esimees Aarne Jõgimaa, Viimsi vallavanem Haldo Oravas, arendaja E.L.L. Kinnisvara juht Vahur Kaska ning ehitaja AS Merko juhatuse esimees Tiit Roben. Muusikalisi elamusi pakkusid Viimsi Kooli mudilaskoor ja poistekoor. Viimsi Kooli direktor Leelo Tiisvelt ning lasteaedade juhataja Margery Lilienthal said kingituseks vanaaegsed koolikellad, millega helistati ka esimest koolikella.

Vastvalminud majas alustas õppetööd 290 õpilast ja 144 lasteaialast. Kahe kooli vahel loodi optiline andmesidevõrk.

Suurest majast lahkusid paljud meie kooli õpetajad, kes töötavad seal tänaseni. Eva Link, Kairi Lehtpuu, Elle Toper, nüüdne koolijuht Sirje Toomla,  palju aastaid algklasside õppealajuhataja ametit pidanud Eha Pajus ja Tiina Pukk. Age Toomla, Virve Meresma, Reet-Ly Lindal, Kersti Randmer, Külli Alver.

 Aprillis 2009 toimus Viimsi Koolis Harjumaa Õpetajate Konverents „Ka sisaliku tee kivil jätab jälje“ teemal „Õpetaja kui motivatsioonikeskkonna looja koolikultuuris“.

Esimest korda toimus ka suurejooneline moeshow “ MoeAken“, mis sündis noorte enda suurest huvist moe ja katsetamise vastu ja kasvas üle-eestiliseks moesündmuseks.

Samal aastal sündis suure pauguga uus põnev traditsioon. „Miss Graatsia“ tuli, nägi ja võitis. On asju, mille suhtes võib ilmeksimatult öelda, et see läheb publikule peale ja seda tänaseni. Projektijuhiks oli kauaaegne tüdrukute kehalise kasvatuse õpetaja Marika Seppor.

Meie noored sportlased võtsid osa erinevatest Harju maakonna võistlustest. Ja osaleti palju aastaid TV10 Olümpiastarti etappidel. Koolis toimus erinevaid klassidevahelisi võistlusi ujumises ja rahvastepallis, samuti peeti klassidevahelisi paaristeatevõistlusi.

Juba kolmandat aastat järjest saavutas Viimsi Kool I koha ja rändkarika kompleksarvestuses Harjumaa koolidevahelistel meistrivõistlustel teateujumises. Võistkonda treenis õpetaja Bruno Nopponen.

Tegevust alustas teatritrupp „Eksperiment“ õpetaja Külli Tähe eestvedamisel, kui osaleti oma esimesel festivalil Saaremaa Miniteatripäevadel. Kuna nemad  ei teadnud tol ajal kooliteatrite maailmast peaaegu midagi ning olid sattunud kõrgetasemelisele festivalile, oli žürii tagasiside ja hinnang I lavastusele nii karm, et võttis mõneks ajaks isegi teatritegemise isu ära.

2010. aastal toimus Harjumaa I õpilaskonverents, millest võtsid osa 5 kooli õpilased. Eesmärgiks oli julgustada noori tegelema teaduse ja uurimistööga. Sama aasta kevadel olid Viimsi Koolis toimuvale õpilasfoorumile teemal „Turvalisuse turve“ oodatud 3. aktiivset õpilast igast Harjumaa keskkoolist.

Kogemuste Koda  oli endiselt Viimsi Kooli ainulaadne sisekoolitusvorm, mille eesmärk oli anda õpetajatele võimalus panna ennast proovile täiskasvanute koolitajana ja jagada kolleegidega positiivseid kogemusi 2009/2010. õppeaastal toimus kokku 19 Kogemuste Koda. Loodi neli 4- või 6-liikmelist professionaalset õpikogukonda kujundava hindamise meetodite katsetamiseks, rakendamiseks ja juurutamiseks. Käivitus Nordplus Juunior rahvusvaheline projekt. Sõlmiti koostöölepingud Sisekaitseakadeemia ja Eesti Maaülikooliga. Osaleti edukalt ka Tiigrihüppe Sihtasutuse projektis „Innovaatiline Kool 2010“.

Jõgeval toimusid igal aastal Betti Alverile pühendatud luulepäevad Tuulelapsed, kus igal aastal anti ette teema või kindlad autorid, kelle luulest tuleb kuni 15-minutiline lavastus kokku seada. Aastal 2010 oli teemaks vene lasteluule ja nii sündis „ Eksperimendi“ põhikoolitrupi esimene luulelavastus K. Tšukovski “Pese-ennast-sa” ainetel. Sellest aastast alates kuni tänaseni pole meil ükski Tuulelaste festival Jõgeval vahele jäänud. Auhindu on jagatud nii näitlejatele kui ka lavastustele ja suisa nii hästi, et kümnest lavastusest 9 korral on koju toodud laureaaditiitel ja ühel korral eripreemia. Lisaks osalesid nad igal järgmisel aastal Harjumaa kooliteatrite festivalil, kus preemiaid jagus igas valdkonnas, samuti ka Vabariiklikel festivalidel.

Külli Täht on korduvalt valitud nii maakondlikel kui vabariiklikel festivalidel parimaks juhendajaks.
Kuusankoski Lukio külastas sel aastal meie kooli ja omavaheliste sportmängude eesmärgiks oli koolidevaheliste sõprussidemete tugevdamine. Seekordne kohtumine oli arvult kuues. Külalised võitsid kohtumise ülekaalukalt ning sel korral kuulus rändkarikas neile.

Iga aastasest kooli lauluvõistlusest võttis alati osa palju laululapsi.

Õppeaasta lõpus läksid korraga pensionile  Viimsi kooli raudvara, ajalooõpetaja Tiiu Harvo, kes töötas meie koolis alates 1963. aastast,  inglise keele õpetajad Laura Kaare ja Jolanthe Kudeviita ning matemaatika õpetaja Hiie-Tuuli Alas.

Need õpetajad olid sõna otseses mõttes kulda väärt ja igati loomulik, et me nad Viimsi Kooli ajalukku kirjutame.  

Kooliaasta lõppes pikki aastaid traditsiooniks olnud õpetajate ühise piknikuga. Seekord peeti seda Lubja mäel majaka all.

2011. aasta kuulutati teadusaastaks ja Viimsi Kooli teadusaasta start anti üle- euroopalise teadlaste öö raames korraldatud üritusega „Teadlaste öö Viimsi Koolis“, kus teadushimulised noored koos vanematega said osaleda 10 erinevas teadustoas, mida juhendasid oma ala spetsialistid Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist, Sisekaitseakadeemiast, Eesti Maaülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist.

Sama üritust korraldati edasi ka järgmistel aastatel. Teadusaasta raames aga järgnes ridamisi üritusi erinevas vanuses õpilastele.

Möödus ka 30 aastat keskkoolihariduse andmisest Viimsi vallas ja ilmus raamat „See hetk on nõnda tähtis minule“.

Kogumiku eestvedajaks oli Leelo Tiisvelt. Pealkirjaks sai rida meie kooli hümnist ja loomulikult sisaldab see fakte, meenutusi ja õpilastöid 30 aasta keskkoolihariduse andmise ajaloost Viimsi vallas. Tänaseks on see saanud meie koolile hindamatuks ajalooallikaks. Koostajad olid Kirsi Rannaste, Sirje Toomla, Hilja Hallaste, Vilve Roosioks ja Kadri Kastehein.

Toimus õpilaste visioonikonverents

Koolijuubelit tähistati suurte kontsert aktustega aatriumis, kuhu korraga mahtus 600 osavõtjat. Kontserdil kõlasid ka muusikaõpetaja Mari- Liis Rahumetsa poolt kirjutatud 4 laulu. Neid esitas Viimsi Kooli ühendkoor Andrus Kalveti juhatamisel.  Kõik lood kanti ette koos Viimsi Muusikakooli orkestriga , dirigendiks Ott Kask.

Spordipäevad peeti Pirita velodroomil ja metsajooksu tehti Pirita terviserajal, sest Viimsil puudus staadion ja ka koolitagune terviserada, mis nüüdseks ometi olemas on. Võimlas mängiti klasside vahel saalihokit ja rahvastepalli. Võimlemisvõistlus „Miss Graatsia“ oli ülimalt populaarne, seda trügisid saali vaatama kõik, kes sinna mahtusid.

Lisaks peeti veel jäätise -ja disainitöötubasid, sportlikke perepäevi ja palju teisi üritusi, mille eestvedajaks oli pikki aastaid Viimsi Koolis huvijuhina töötanud Merike Hindreus.

2012. aasta 16. jaanuaril kirjutasid Viimsi Kooli direktor Leelo Tiisvelt ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Peep Lassmann alla kahe kooli vahelisele koostöö raamlepingule, mis andis koolimuusikale ja teatrile senisest avaramad võimalused oma töö mitmekesistamiseks ja õpilaste annete arendamiseks. 30. mail juhtus sama lugu aga Eesti Kunstiakadeemiaga, et ka kunstihuvidega õpilastel oleksid suuremad võimalused kunstiga tegelemiseks.

Samal aastal pälvis teadmiskeskus Collegium Eruditionis SA Eesti Teadusagentuuri, HTM-i ja Eesti Teaduste Akadeemia tunnustuse teaduse populariseerimise eest. Antud tunnustus andis meile võimaluse kasutada tunnusmärki „riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija“, mis on riiklik kvaliteedimärk teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.

2012. aasta augustis alustas tööd koolijuhina Karmen Paul, kes eelnevalt alates 2005. aastast oli koolis töötanud arendusdirektorina. Esimestel tööaastatel sai alustatud kooli brändiga ehk kooli logo lahtimõtestamise ja koolivormi loomisega. Üsna ruttu sai loodud vanematekogu, kuhu kuulus igast klassist üks lastevanemate esindaja. Nii vanematekogu kui ka hoolekogu said koolile väga headeks partneriteks.

Sel aastal võeti kasutusele kiipkaardiga Eesti Üliõpilaskondade Liidu poolt väljastatavad eesti õpilaspiletid, mis kehtivad ka Tallinna ja Viimsi valla ühistranspordis. Koolis kasutati õpilaspiletit koolisööklas, raamatukogus ja garderoobi pääsemiseks.

26. septembril tähistati Viimsi Kooli sünnipäeva ja esmakordselt kirjutas õpetaja Mari-Liis Rahumets meie koolile sünnipäevalaulu, mida lauldakse nüüd üheskoos igal kooli sünnipäeval.

Juunis toimus esimest korda Noored Kooli Viimsi Suvekool. 4 aastaga kujunes linnalaagri stiilis suvekool juba päris suureks: osales 177 last 1.-8. klassist. Kõige populaarsem oli suvekool 1.-3. klassi õpilaste hulgas, kes tulid nii Viimsi, Karulaugu, Püünsi kui ka Randvere koolidest. Lapsevanematel oli võimalik registreeerida oma laps funktsionaalse lugemise, matemaatilise mõtlemise või inglise keele rühma, kõige populaarsemaks osutus just inglise keel.

„Eksperiment“ võttis esmakordselt osa välisfestivalist – InterTWINed Newcastles ja igal järgmisel aastal võis neid näha üha uutel rahvusvaheliste festivalide lavadel.

2013. aasta 1. septembril avati uus õppehoone – Randvere Kool.

Kohe esimesel koolipäeval kõlas muusikaõpetaja Kerlin Takki poolt loodud Randvere kooli laul. Kõik aktusel osalejad said sõnad ja võisid seda kaasa laulda. Viimsi Kool töötas nüüd kolmes majas ja igas neist korraldati nii klassi-, kooli, spordi- kui ka pereüritusi. Kahe maja vahele rajati taas optiline andmesidekaabel. Kõik kolm õppehoonet olid ühtses sisevõrgus.

Eelneva õppeaasta lõpus rahastuse saanud kolme rahvusvahelise projekti tegevused algasid kõik sügisel 2013.

I ja II kooliastme projekti „Be active. Stay healthy!“ eesmärgiks oli tõsta teadlikkust laste ja noorte heaolust ning tervislikust eluviisist koolis. Projekti fookuses on vahetundide sisustamine. Toimusid aktiivsed vahetunnid ja pandi alus iganädalasele tantsuvahetunnile, mis toimuvad tänaseni.

III kooliastme projekt „TreasureBooks“ eesmärkiks sai tõsta lugemise ja kirjutamise populaarsust põhikooli õpilaste hulgas, kasutades erinevaid (IKT) vahendeid.Gümnaasiumiastme  „ESTIC – Sustainable School Policy“ projekti keskmes oli aga  keskkond ja jätkusuutlik areng.

Detsembris toimus heategevuslik jõululaat MTÜ Viimsi Invaühingu laste toetuseks nüüd juba Viimsi Kooli kolmes õppehoones. Viimsi Kooli algklassilaste jõululaat oli muutunud juba ammu toredaks traditsiooniks, mida ootasid nii väikesed müüjad ise kui ka kõik ostjad, kes sel päeval kodustest hõrgutistest oma kõhu täis said. Osta võis kõikvõimalikku isemeisterdatud kraami: vahvaid ja armsaid käsitööesemeid, küpsetisi ning põnevaid meisterdusi.  Laadal koguti sel aastal kokku 4158 eurot, mis oli kõigi aegade suurim toetussumma. Tšekk MTÜ Viimsi Invaühingu laste toetuseks kogutud rahasummaga anti pidulikult üle 7. detsembril toimunud Viimsi Heategevusballil.

Jätkusid kogemuste kojad ja käigus olevad rahvusvahelised projektid. Tavapärase õppetöö kõrval pöörati jätkuvalt tähelepanu õpilasteaduse arendamisele ja tegutseti mitmes suunas, et õpilastel oleks võimalik oma huvidele vastavalt osaleda erinevatel olümpiaadidel, konkurssidel, aine- ja õpilasvõistlustel, kursustel, teaduspäevadel, projektides ja teadmispõhistes ringitegevustes. Õpilasesindus tõi esmakordselt lavale uue ürituse „Vabalava“, mis tõi publiku saali paljudeks aastateks. Viimsi Koolis toimus ka Harjumaa kooliteatrite festival, mis lõppes Viimsi Koolile taas üliedukalt. Sel ajal tegutsesid meie koolis lisaks „Eksperimendile“ ka näitetrupp K.O.K.K. ning algkooli näitering. Kooliteater elas oma ilusat elu ja noored tõid tohutu tahtmise ja hooga lavale noortemuusikali „Grease“.

Lavastajana proovis kätt Harri Ausmaa, samuti oli noorte endi poolt loodud lavakujundus ning õpetaja Kairy Nahkur pani noored ülistiilselt riidesse. Etenduse eest saadi Viimsi Kooli auhind „Aasta tegu 2013“.

„Eksperiment“ võttis osa festivalist „Connections“ Milaanos. 

Au ja kuulsust jagus veelgi, sest  Harju maavalitsus tunnustas teadmiskeskus Collegium Eruditionis tegevust noorsootöö valdkonnas laureaadi tiitliga „Aasta tegu 2013“ ja ka HTM ja Eesti Noorsootöö Keskus tunnustasid teadmiskeskuse tegevust noorsootöö valdkonnas aunimetusega „Aasta tegu 2013“, ühtlasi oldi koolinoortest moodustatud komisjoni lemmik.

2014. aasta 1. septembril alustasid  kõik kolm hoonet eraldi koolidena. Karulaugu õppehoones Haabneeme Kool ja Randvere õppehoones Randvere Kool. Viimsi Keskkoolis alustas õppeaastat 1356 õpilast.

Suure kooli ümberstruktureerimisega kaasnesid kooliastme meeskondade loomine, mis tegi head tööd kooli arendamisel. Kooliastmete juhtideks Merle Sepp, Mart Felding, Alge Ilosaar, Mare Räis ja temale järgnes Ingrid Hermet. Rakendus uus juhtimisstruktuur, kus endise õppedirektori, õppetoolide juhatajate ja osaliselt arendusdirektori töövaldkonnad ja -ülesanded jagati ära kooliastme õppejuhtide vahel. Muutuse olulisemaks põhjuseks oli juhtimistasandil sisulise töö tõhustamine õpilaste ja õpetajate hulga suurenemise tingimustes. Määrav roll õppija arengut toetava õpikeskkonna kujundamisel ja heade võtmepädevuste arendamisel on õpetajal ja koolijuhil. Juhtimisstruktuuri muutus oli esimene samm sellise keskkonna loomiseks. Toimusid juhtimise meistriklassi seminarid kvaliteedi tõstmiseks ja juhtimisstruktuuri toetamiseks.

Alustas rahvusvaheline  projekt õppe- ja kasvatustöö toetamiseks I ja II kooliastmele „Be active. Stay healthy!“ Projekti eesmärgiks oli tõsta teadlikkust laste ja noorte heaolust ning tervislikust eluviisist koolis. Projekti fookuses on vahetundide sisustamine. Projekti 1. aastal toimusid rahvusvahelised kohtumised oktoobris Eestis ja aprillis Soomes.

Töötati välja tööriist nimega „Mõttesein“, mida kasutatakse nii õpilaste kui õpetajate omavahelistes aruteludes. Koos õpilaste ja lapsevanematega koostati mängude raamatud „Vahetunnimängud koolimajas“ ja „Vahetunnimängud kooliõues“. Loodi „tööriistakast“ vahetunnimängude jaoks, kus on sees pallid, hüppenöörid, kriidid, kummikeks, oakotid.

Koolitati 3., 4. ja 5. klasside õpilastest mängujuhte, kelle eestvedamisel toimusid erinevad mängud.

Toimusid aktiivsed vahetunnid ja pandi alus igakolmapäevasele tantsuvahetunnile. Koridoridesse paigaldati keksu ja twisteri mängimise alad. Projekti kodulehekülg beactive2013.weebly.com

Projekti 2.aastal soetati kooli A-korpuse siseõuele jalgpalliväravad ning pallid, mis on õpilasi rohkem õue mängima kutsunud, valmisid värvitud mängualad, kus viiakse läbi õuetunde ja vahetunde. A-korpuses viidi läbi  aktiivseid vahetunde 3.- 5. klassi mängujuhtide eestvedamisel, samuti toimus siseõues sopsuturniir. 1.klassidele kingiti kooliaasta avaaktusel mänguvahendite kast.

III kooliastme rahvusvaheline projekt „TreasureBooks“, mille eesmärk oli tõsta lugemise ja kirjutamise populaarsust põhikooli õpilaste hulgas, kasutades erinevaid (IKT) vahendeid. Projekti kodulehekülg treasurebooks2013.wordpress.com 1. projektiaastal toimus top 10 raamatute uuring 7.-9 . klasside õpilaste hulgas. Kolm kõige populaarsemat raamatut „Näljamängud“, „Rehepapp“, „Kuidas elad, Ann?“

Rahvusvaheline kohtumine toimus Eestis 29. jaanuar – 2. veebruar 2014, kus koostati topp 10 raamatutest e-raamatud. Samuti toimus moderniseeritud juttude Eesti voor, kus valiti välja 5 parimat tööd Taani õppereisi jaoks. Rahvusvaheline kohtumine Taanis 2. – 6. aprill 2014, kus toimus moderniseeritud jutustuste näitus. Eesti õpilaste tööd osutusid mitmes kategoorias külastajate lemmikuteks.

Eelmisel õppeaastal vanematekogus läbiviidud mõttetalgutel tekkis mõte klasside vahelisest mitmevõistlusest, et niivõrd paljude paralleelidega klasse omavahel lähendada ning võimaldada õpilastel üksteist paremini tundma õppida. Klassid võtsid omavahel mõõtu erinevatel aladel nt isetegevus, matemaatika, mälumäng, maastikumäng jne. 5. klasside mitmevõistlus Aasta Tegu” 2014 laureaat. Viimsi valla 95. sünnipäeva tähistati Viimsi jooksu ja heategevusliku kontsertõhtuga.

Aasta Õpetaja auhinnagalal “Eestimaa õpib ja tänab” kuulutati Aasta haridusteoks Viimsi Keskkooli teadmiskeskus Collegium Eruditionis. Teadmiskeskus Collegium Eruditionis oli üks teadus- ja tehnoloogiapakti algataja. Samuti oli teadmiskeksus teadus- ja tehnoloogiapakti nõukoja liige.

Harjumaa Aasta Õpetaja valimisel sai teiste seas Harjumaa Aasta Õpetajaks Viimsi Kooli inglise keele õpetaja Merike Kaus. Sel aastal valiti esimest korda Harjumaa Aasta haridusjuht. Viimsi Kool esitas Harjumaa aasta haridusjuhi nominendiks Hille Eek’i.

Osalesime oma hiigel kooliga XXVI laulu- ja XIX tantsupeol. Kokku 248 lauljat ja tantsijat kümnest kollektiivist.

Viimsi Kooli näitetrupid särasid taas harjumaa teatrifestivalil. Aprillis toimus aga Viimsi Koolis kooliteatrite gümnaasiumitruppide riigifestival „Kooliteater 2014 Viimsi“. Osalejaid oli kokku 190 noort 17 trupist. 

2015. aastal käivitusid  igas õppehoones ja igas kooliastmes uued rahvusvahelised projektid (Nordplus, Comenius, ESTIC); mille tegevusse oli kaasatud palju õpetajad. Igal koolil jätkusid  aastatega väljakujunenud koostöö Viimsi valla asutustega nagu Viimsi SPA, Viimsi Kino, Viimsi Lihatööstus, ShiShi, Viimsi Peokeskuse ,  Rannarahvamuuseumi, Laidoneri mõisa, Püha Jaakobi kirikuga. Iga aastaga tuli uusi tegemisi juurde , mida õpetajad said siduda oma töökavadega. Näiteks  (nt ICT in USE projekt arvutiõpetuses, 7. klassi valikaines, KIK projektid, kontsertide sarjad klassiastmetele lähtuvalt muusika ainekavast, traditsiooniliselt käisid 10.klassid mõisamuusika sarjal.

Uuendati loovtöö korraldamise juhendit. Rõhuasetus viidi sellele, et õpilane valis teema oma huvist või hobist lähtuvalt. Suures osas uurimuslikud tööd asendusid praktilistega. Tööde tulemusena on korraldatud kontserte, loodud kokaraamatuid, ehitatud mööblit, kajake, peetud reisiblogi jmt.

Loodi kooliastmepõhine tugisüsteem, aitas paremini märgata õpilaste erisusi.

Ilusaks ja pikki aastaid kestnud traditsiooniks oli sõrmustepidu, mida peeti kooli aatriumis.

Sel aastal lavastati taaskord Viimsi Kooliteatris „Helisevat muusikat“, kus osades meie kooli õpetajad, õpilased ja vilistlased. Osales 78 õpilast ja 50 täiskasvanut.

Projekt sündis taaskord koostöös Viimsi Muusikakooliga. Kokku mängiti koos lisaetendustega 11 etendust ja see pälvis Viimsi Kooli kui ka Viimsi valla poolt „Aasta Tegu 2015“ auhinna.

Teadmiskeskus Collegium Eruditionisest sai pilootprojekti EESTI 2.0 liige, mille eesmärgiks on inspireerida koolinoori valima tehnoloogiapõhist tulevikku.

„Eksperiment„ festivalil InterTWINed Gelsenkirchenis.

Alates sellest aastast tähistatakse raamatukogus sõbrapäeva – Pimekohting raamatuga.

Lisaks hakkati novembris osa võtama Põhjamaade raamatukogunädalast. Endiselt toimuvad Igal aastal kohtumised kirjanikega, külas on käinud näiteks – Mika Keränen, Aino Pervik, Piret Raud, Margus Karu, Kätlin Kaldmaa, Contra, Indrek Hargla, Kristiina Kass, Indrek Koff, Jaanus Vaiksoo, Heiki Vilep, Helga Nõu jne.

2016. Viimsi Kool sai 150 aastaseks. Juubelit tähistati väärikalt. Teiste ürituste seas toimus ka vilistlaskonverens.

Koostati uue õppekava, mis lähtus uuendatud riiklikest õppekavadest, kaasati erinevaid osapooli (õpetajate, õpilasesinduse, lapsevanemate, vanematekogu kaudu). Kokku lepiti õppekava rakendamist toetavates tegevustes (Stuudiumis hindamise kirjeldamine ning kontrolltööde õpitulemuste nimetamine) ja õppetöö mitmekesistamises (õppekäigud igale klassile, erinevate õpetamismeetodite kasutamine – ümberpööratud klassiruum, nutiseadmete kasutamine õppetöös). Õppetööd lõpetaval ülekoolilisel projektinädalal toimusid eesmärgistatud õppekäigud, koristuspäev, õpilaskonverents 7.- 11. klassi õpilastele, kus presenteeriti huvitavamaid loovtöid. Analüüsiti hindamissüsteemi muudatusi lähtuvalt muutunud õpikäsitusest. Uuendati loovtööde korraldamise juhendit.

Hilisem analüüs näitas, et õpijõudlus kasvas, sest  õpilastele oli loodud õppimist toetavam õpikeskkond ühtlasema tasemega keelerühmades.

Loodi järeltöödeklassi formaat ja see andis õpetajale rohkem võimalusi õpilasi ainealaselt konsulteerida ja õpilastel oli võimalus järeltööd sooritada sobivas keskkonnas ja paindlikuma ajakasutusega.

Sügisel alustati 1.- 6. klassides KiVa programmiga, viidi läbi KiVa tunde ning tegutses 5-liikmeline KiVa tiim juhtumite lahendamiseks.

Viimsi Kool osales 2016-2018 kujundava hindamise õpikogukonnas mitme kooliga, et üle Eesti edendada õpilast toetavat hindamist. 2016/17 õa projekt kandis nimetust „Kujundava hindamise  rakendamise toetustegevused üldhariduskoolides“, 2017/18 õa projekt „Kujundava hindamise rakendamise jätkutoetustegevused üldhariduskoolidele“.

Loodi Huvikool Collegium Eruditionis Peeter Sipelga pikkade aastate töö tulemusena ja tänaseks osaleb ( 2019 ) sealsetes huviringides üle 1000 Viimsi valla noort vanuses 7.-19. eluaastat. Õpilased saavad oma andeid arendada 32 erineval õppekaval. Huviringid tegutsevad Viimsi, Haabneeme, Randvere ja Püünsi Koolis. Oleme kasvanud osalejate arvult üheks suurimaks teadushuvihariduse pakkujaks Eestis ja meil on suur rõõm, et võimaldatud tegevustest saavad osa paljud Viimsi valla noored.Lisaks mitmekesisele teadushuviharidusele, on teadmiskeskus loonud terve rea põnevaid väljundeid teadusandekatele õpilastele: leiutajatekonkurss, Viimsi valla programmeerimisvõistlus Viimsi progeja – kood on põnev kasulik, inseneriülesannete lahendamise võistlus, Viimsi valla lahtised matemaatikavõistlused 3. klassidele, koolidevahelised mälumängumeistrivõistlused, animafilmide konkurss jne.

Andekad noored muusikud aga moodustasid suurepärase koolibändi, mis tegutseb edasi Viimsi Gümnaasiumis ja küllap jääb püsima ka peale selle lõpetamist.

Teadmiskeskuse Collegium Eruditionis tegevus loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonna tutvustamisel on pälvinud aastate jooksul mitmeid riiklikke tunnustusi ja 2016. aastast on Teadmiskeskus Collegium Eruditionis Eesti Teadushuvihariduse Liidu asutaja.

Viimsi valla uue staadioni avamiseks korraldas meie kool koostöös kõigi valla laulukooride ja tantsurühmadega viimasel koolipäeval tantsuetenduse “Sa tule nüüd…”, kus osales 300 õpilast ja 50 täiskasvanut. Kas sel aastal tuli Viimsi valla kultuuritegu 2016 tiitel meile.

Alguse sai uus tore festival „Väike Lava“, kust võtsid osa algklasside lapsed üle vabariigi ning nüüd on temast kujunenud armas traditsioon, alternatiiviks maakondlikele ja riigifestivalidele. 

Näitetrupid “ Wilhelmiine“ ja „Eksperiment“ tulid Kehrast koju Grand Prixga.

Eriliselt tubli oli ka näitering Eksperiment, kes esindas Põhja-Euroopat festivalil World Festival of Children`s Theatre Kanadas. Sinna valiti osalema 21 lavastust tervest maailmast.
Ilmus koolileht Viimsi Majakas ja meie kooli tüdrukud tulid rull- iluuisutamises Eesti meistriks.

2017 aasta septembris  alustasime  uue koolijuhiga, kelleks sai Ene Koitla.

Kohe alustati uue hindamissüsteemi rakendamisega, et hindamisskaala oleks laiem, õpilaste jaoks arusaadavam edasiminek ja areng ning sisaldaks vaid ühte mitterahuldavat hinnet. Aprillis läbiviidud tagasisideküsitluse kokkuvõtete tulemusena sai väita, et vastanutest valdav enamus oli muudatusega rahul ja harjunud.

Rakendus I kooliastme projekt “Õppija arengut toetav õpetaja”, mille  eesmärk oli õppija arengut toetava hindamiskultuuri ja süsteemi loomine ning rakendamine. Teiste kogemustest õppimiseks toimusid projektis osalevatele õpetajateletöövarjupäevad Eestis ning Soomes, Helsingi koolides. Täienes I kooliastme sõnalise tagasiside kogumik ja loodi omanäoline õpilaspäevik, kus õpilasel oli võimalik eesmärgistamist, eneseregulatsiooni märkida ning jälgida.

Viimase viie aasta jooksul on põhikooli lõpueksamite tulemused olnud kõrgemad vabariigi ja Harjumaa keskmistest.

Huvikool Collegium Eruditionis, kuhu alla on koondunud nii loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia kui ka üldkultuurilised huvialaringid oma tegemistes sammu edasi: huvitegevuselt huviharidusele ja kõik huvikooli 22 õppekava on EHISes registreeritud.

Kevadel ostsime HITSA Üldhariduskoolide digitaristu kaasajastamise programmi kaasrahastamisel kõikidest kabinettidesse ja klassidesse õpetajate töökohale uues 24“kuvarid. Sama projekti raames hankisime 20 uut sülearvutit ja laadimiskäru, mida kasutatakse pidevalt.

„Eksperiment“ osales  festivalil InterTWINed Cottbusis.
Viimsi Kooli positiivseks märgiks olid kindlasti need inimesed, kes selles koolis aastaid töötasid. Et õpetajate tuumik on olnud niivõrd tugev ja olnud selle kooli küljes kinni, siis see on aidanud ka selle kooli identiteedi kujunemisele kaasa, hoolimata, et kool kasvas nii kiiresti suureks ja selle pealispinnas on kogu aeg olnud sellist sisse –välja liikumist. Aga meil on ja olid õpetajad, kes on ajanud selle juurestiku natukene sügavamale. Osad nendest lahkusid meie koolide lahutamisel.

Üks nendest on Kirsi Rannaste, kes emakeele õpetajana seisis alati hea selle eest, et kooli juubeliteks oleksid olemas Almanahhid, kus sees õpilaste tööd. Viimaseks raamatuks sai „Su üle uhke olen….37 aastat Viimsi Keskkooli, kus sees õpetajate meenutused, õpilaste mõtted, kooli kõik lennud, medalistid ja auraamatusse kantud õpilaste nimed.

2018.  Planeeriti KiVa ja T.O.R.E programmiga enam ülekoolilisi ennetavaid ja toetavaid üritusi. Koostöös toimusid tunnetekuu, sõbrakuu. Samuti loengud lapsevanematele kübarkiusamise, ravimite kasutamise ja väärkasutamise ennetamisest ja mõjust.

Võõrkeeleõppe täiendavaks tõhustamiseks lepiti kokku, et 2. klassides moodustatakse inglise keeles

Esietendus Viimsi Kooliteatri kunagine menulavastus „Valge tee kutse“, mis kõneles Eesti ühe armastatuima helilooja Raimond Valgre elu- ja loometeest. Etenduses osales ligi 100 lauljat-tantsijat-pillimängijat ning see on Viimsi Kooliteatri ja Viimsi Muusikakooli kingitus Eesti vabariigi 100. sünnipäevaks. Kokku anti 6 etendust ja projekti tunnustati  Viimsi Vallavalitsuse tänukirjaga Eesti vabariigi 100.aastapäevale pühendatud etenduse eest ning Viimsi valla aasta 2018 kultuuriprojekti aastapreemiaga. Etenduse projektijuhtideks olid Merike Hindreus ( kunstnik) ja kooli peaadministraator Margit Võsu, kelle head tahet on tunda saanud paljude etenduste publik.

Märtsis toimusid Tallinnas Taliujumise Maailmameistrivõistlused. Väga edukalt võistlesid mitmed Viimsi Kooli õpilased. Kokku võideti 4 kuld-, 2 hõbe- ja 6 pronksmedalit. Lisaks 4, 5, ja 6. kohad. Õpilaste treener Bruno Nopponen võitis kolm kulda, viis hõbedat ja kaks pronksi ning tegi kaks maailmarekordit 100m ja 200m rinnuliujumises. Harjumaa koolidevahelised meistrivõistlustelt kergejõustikus võitsid meie noored sportlased 10 medalit! 

Näitetrupp „ Eksperiment“ osales taas välisfestivalil, seekord Festival of Children`s Theatre Lingenis, kus seekord valiti 18 lavastust 81-st, mis üle maailma kandideerisid. Enne veel aga toodi koju gümnaasiumiastme Grand Prix Harjumaa festivalilt.

Aprill oli Viimsi koolis taas väga sisukas tervisekuu, mille raames korraldati erinevaid terviseteadlikkust toetavaid üritusi. Tervisekuu raames tutvustatakse põnevaid spordialasid, erialaspetsialistid viivad läbi loenguid, saab osaleda töötubades, avatakse õpilase praktilise tööna valminud siseliikumisrada, saab tantsuvahetundides tantsida rohkem kui kaks korda nädalas. Tervisenõukogu juhtis loodusainete õpetaja Ivi Rammul, kes tegi seda kogu südamest. Nüüd on kohustused üle võtnud tööõpetuse õpetaja Marja Mõistlik ning temal juba ettevõtlikkusest puudu ei tule.

Oma 10 sünnipäeva tähistas noorte moesündmus „MoeAken“

Kevad aga kujunes meie koolile kurvaks. Taas tuli lahku minna. Kuigi suu naeris, siis süda nuttis. Maha sai peetud viimane keska pidu, kus koos lustisid nii õpilased, kui ka õpetajad.

Laval meie kooli vilistlased- superstaarid

1. sept. muutus meie kool üle pikkade aastate taas põhikooliks. Kooli asus juhtima Aime Niidas.

Säilisid vanad traditsioonid , kuid muudatusi tuli teha omajagu. Kooli loovad inimesed, nemad annavad sellele sisu ja vormi, kuid koolist lahkusid uude gümnaasiumisse paljud meie väga head õpetajad. Nende hulgas huvijuht Merike Hindreus, kes oma tohutu positiivsuse ja teha tahtmisega pakkus üle 10 aasta koolile väga ilusaid elamusi korraldades toredaid üritusi või luues ilusaid lavakujundusi ning kaunistades erinevateks tähtpäevadeks kogu koolimaja.

Kauaaegsetest õpetajatest töötavad tänaseni meie koolis edasi logopeed Merike Ennomäe ja seda juba 32 aastat. Lisaks oma igapäeva tööle on ta olnud 25 aastat Viimsi Kooliteatris etenduse juht ning tänu temale loodi ka õpetajate segarahvatantsu rühm.

Suurepärane geograafiaõpetaja Kersti Ojassalu, kokku 35 aastat, kellel oma põhitöö kõrvalt jätkub jõudu korraldada maakondlikke ja ka vabariiklike olümpiaade. Tema eestvedamisel liitus meie kool sel aastal Rohelise Kooli programmiga.

Maido Saar on Viimsi Koolis kokku töötanud üle 30 aasta ning tänu temale on Viimsi Kooli erinevatel üritustel ja etendustel saanud publik nautida suurepäraseid tantsunumbreid.

Muusikaõpetaja Andrus Kalvet on samuti meie koolis töötanud 32  aastat ja on nende pikkade aastate vältel juhendanud mitmeid erinevaid kooli laulukoore. Küll laste- ja poistekoore , kuid „Noortekoorist“ kujunes  kooli esinduskoor, kes käis kooli esindamas paljudes välisriikides korraldatud konkurssidel, kus tuldi tagasi auhinnaliste kohtadega. Koorid on osa võtnud pea kõigist laulupidudest ja esinenud nii kooli, valla ja paljudel teistel üritustel. 2018 aasta sügisel loodi Andrus ja Virve Kalveti poolt „Viimsi Kooli Vilistlaskoor“.

 Pikki aastaid meie kooli koore juhendanud Rines Takel, Kätlin Puhmaste ja Mari- Liis Rahumets, ning alati on käsikäes laudud laulukaare all.

Tantsurühmasid on aastaid juhendanud Agne Kurrikoff- Herman ja Maido Saar.

Kõiki erinevaid kollektiive kokku sidunud kooli tänane huvijuht Külli Talmar-Kuiv on 26 aastat hoolitsenud selle eest, et Viimsi Kooli laval on etendatud erinevaid Kooliteatri etendusi, aktusi, kontserte ja kõikvõimalikke muid etteasteid.

Kõikide suurte ja väikeste ettevõtmiste juures, mis Viimsi Koolis toimunud, on üle 10 aasta abiks olnud kooli suurepärane helitehnik Lauri Pihkak.

Koolis pikki aastaid kooliõe ametit pidanud Reet Rannu on iga päev olnud olemas meie kõikide jaoks. Samuti sotsiaalpedagoog Eve Ott, kes on lahendanud tuhandeid erimeelsusi ja hoidnud sellega ära palju pahandusi.

Kooli sekretäri tööd teinud Hilja Hallastes on tänaseks ära õppinud õpetaja ameti

ja tema asemel juhatab kantseleid Sigrid Üksi, kelleta on koolielu raske ette kujutada.

Tänaseks on Viimsi Koolist saanud kogukonnakool oma kindla positsiooniga Harjumaal, eristudes innovaatilise koolina, olles sarnastest koolidest sammukese arengus ees.

Soovime oma koolile palju õnne 153 sünnipäevaks! (Aastal 2019)

2019 suvel toimus Viimsi Koolis juhtimsstruktuuri muutus. Uues juhtimisstruktuuris asendati kolme kooliastmepõhine juhtimine, mida juhtisid kolm õppejuhti, seitsme koostöökojaga. Kõik pedagoogid jagunesid nüüd 7 koostöökoja vahel, mille iga koja etteotsa valiti õpetaja – eestvedaja (eesti keele ja sotsiaalainete koostöökoda, tugi koostöökoda, spordi koostöökoda, kunsti-looduse koostöökoda, võõrkeelte koostöökoda, matemaatika ja muusika koostöökoda, klassiõpetajate koostöökoda). Kooli juhtkonda hakkasid kuuluma direktor, direktori asetäitja õppealal, õppekorraldusjuht, teadmiskeskuse juht, arendusjuht, kommunikatsiooni- ja noortejuht, haridustehnoloog ja huvijuht. Koostöökodade eestvedajad ja juhtkond moodustasid nõukoja, kus hakati vastu võtma koolielu puudutavaid otsuseid.

2019 aastal jätkusid koolis traditsioonilised üritused. Toimusid 1. septembri avaaktused, Viimsi valla turvalisuse päev koos Infolaadaga. Tähistati õpetajate-, muusika- ja sõbrapäeva. Mitmed aastad väga oodatud tantsuvahetunnid jätkusid edukalt. Peeti koolisisest etluskonkurssi ja tähistati kooli sünnipäeva. Toimusid 1.-2. kl. advendihommikud, jõulupeod ja jõulukontsert Viimsi Püha Jaakobi kirikus, Viimsi Heategevusballil anti üle meie kooli laste jõululaadal kogutud tulu. Eesti Vabariigi aastapäeva aktused, lauluvõistlus “Sinilind”, kevadkontsert. Eriliselt meeldisid meie kooli õpilastele läbi Eesti Kontserdi korraldatud koolikontserdid, kus esinesid väga huvitavad muusikud. Lisaks toimus veelgi erinevaid kontserte, Viimsi JazzPop raames või muud muusikaga seotud projektid, mis suunatud koolidele. Koos Viimsi Gümnaasiumiga toimus kevadel meie koolis ühisüritus “Vaba Lava”. Teatritrupid „Wilhelmiine ja Eksperiment korraldasid oma teatriõhtud. Väga populaarne olid jätkuvalt võimlemisvõistlus „Miss Graatsia. Aasta tegija 2019 laureaatidele toimus vastuvõtt Viimsi mõisas.

Eesti Sõjamuuseumis ( Viimsi mõisas) sai Viimsi rahvas juba 4 korda näha Viimsi Kooliteatri etendust “ Ma vaatan maailma Igaviku Aknast”, mis seekord oli pühendatud Viimsi valla 100 aastapäevale. See etendus oli legendaarne selle poolest, et seda on lavastatud iga 5 aasta tagant, Maria ja Johan Laidoneri juubeli sünnipäevde  tähistamiseks. Etenduse lavastaja oli Külli Talmar, koormeister Andrus Kalvet, solistide õpetaja Mari- Liis Rahumets, koreograaf Maido Saar,  kunstnik Merike Hindreus, etenduse juht Merike Ennomäe ja projektijuhid Margit Võsu ja Merike Hindreus. Peaosades astusid lavale Viimsi Kooliteatri vilistlased, kellest tänaseks on saanud kutselised näitlejad Jüri Tiidus ( Eesti Draamateater ) ja Liisa Linhein ( vabakutseline näitleja). Veebruaris 2019 anti 8 etendust ning kokku külastas etendust ligikaudu 1000 vaatajat. Projekti rahastas hr. Siim Kallas. Lavastus tõi tunnustuse kategoorias Viimsi Aasta Kultuuritegu 2019. 

Viimsi Kooli Tervisekuu 2019 sai Harjumaa Omavalitsuste liidult Harjumaa Tervisetegu 2019 nominatsiooni. 

2019 aasta esimesel poolaastal jätkas õpilasesindus tööd ning korraldas jaanuaris algklasside taara kogumise võistluse “Plastist vabaks”; kinoõhtu; veebruaris sõbrapäeva nädala üritused; aprillis stiilinädal; mais “Plastist vabaks” võitjate klassiõhtud. ÕE on olnud ogu aasta aktiivselt kaasatud Viimsi valla noorsootöö ümarlaual, erinevatel infopäevadel ja seminaridel, mis olid valla noortele suunatud. Algatati projekt “Koostöised õpilasesindused”, mis sai 1700€ toetust Eesti Noorteühenduste Liidult. Sügisel 2019 jätkas eelnevast aastast 7 ÕE liiget, uus kandideerimine toimus septembris. Uus koosseis ja juhatus kinnitati septembri lõpus. Toimus plaanide käimalükkamiseks ööbimisega koosolek. Osaleti kooli sünnipäeva pidustuste organiseerimises, õpetajate päeva korraldamises. Oktoobris toimus Halloweeni pidu I kooliastmele, mis oli väga menukas. Algasid projekti “Koostöised õpilasesindused” tegevused koostöös Viljandi Jakobsoni Kooliga. Toimus kaks kohtumist, üks Viljandis ja teine Viimsis oktoobris-novembris. Õpilasesindused ja noortevolikogud tutvustasid oma tegevust, osalejad õppisid läbi viima osaluskohvikut ja said ideid oma tegevuse parandamiseks. Kohtumiste vahepeal korraldas Õpilasesinduse “Osaluskohviku” ürituse ka oma koolis, kus eesmärk oli tuua kokku õpilased, õpetajad ja otsustajad ja arutada Viimsi kooli murekohtade üle.  Projekti kokkuvõtteks koostasid osalejad video ja ilmus artikkel Viimsi Teatajas. Õpilasesindus algatas Ideeviida konkursi raames projekti “Tervisenädal – Less Hess Week”, kus algselt ühele nädalale mõeldud tegevused jagunesid lõpuks kuu aja peale. Toimusid aktiivsed vahetunnid, jalgpallivahetund, kaks kokandusvõistlust, joonistusvõistlus, külalisloeng kooliaia planeerimisest ja soetati kaks nutiaeda. Toimus koostöökohtumine Viimsi Gümnaasiumi Õpilasesindusega ja ÕE tegi koostööd praktikandiga saksamaalt. Detsembris toimusid jõuludega seotud tegevused – jõulukaartide teineteisele saatmine, Heategevuslaadal küpsetiste müümine ja  Jõulupidu 8.-9.klassidele. Osaleti õppenõukogus, hoolekogu ja vanematekogu töös. Kevade tegevusteks saadi toetust Viimsi Vallalt. Aasta lõpus toimus kokkuvõttev ÕE kohtumine.     

Viimsi Kooli teadmiskeskus Collegium Eruditionis korraldas 2019. aasta jooksul mitmeid konkursse, õpilasvõistlusi ja töötubasid. Jaanuaris toimus konkurss „Ehita ahelreaktsioonil töötav Goldbergi masin“. Veebruaris lõppes programmeerimisvõistlus „Viimsi progeja 2019 – kood on põnev ja kasulik“. Võistluse lähteülesandeks oli muuta programmeerimise abil õppimine või õpetamine põnevamaks. Veebruaris korraldas teadmiskeskus Collegium Eruditionis Viimsi valla 3. klasside õpilastele avatud matemaatikavõistluse „Nuputaja“, millest võtsid osa Viimsi, Haabneeme, Püünsi ja Randvere Kooli õpilased. Veebruarikuu koolivaheajal viidi läbi teaduslabori töötuba 1. klassi õpilastele ja nende vanematele. Maikuus lõppes Viimsi animafilmide konkurss. Osales palju põnevaid ja erinäolisi filme erinevates animatehnikates ja erinevatelt vanusegruppidelt. Lisaks lõppes maikuus teadmiskeskuse poolt korraldatud Roboliiga. 1. septembril 2019 kuulutas Teadmistekeskus välja koolisisese õpilasleiutajate konkursi. Konkursile oodati töid, mis lahendaksid kellegi igapäevaelu probleeme või aitaksid elu paremaks muuta. Lisaks oli kõigil Viimsi Kooli õpilastel võimalus osa saada Teadlaste Öö Festivalist, mille raames töötas iga klass välja kestliku arengu eesmärkides tuleneva tegevuskava. Novembris toimus Viimsi Kooli aatriumis teadmiskeskuse Collegium Eruditionis poolt korraldatud Roboliiga turniiri I etapp – Lego Sumo. Selgusid meeskonnad, kes esindasid kooli novembrikuu lõpus toimuval Euroopa suurimal robootikavõistlusel Robotex 2019. 

Toimus SA Archimedes Erasmus+ õpirände töövarjutamise projekt “Koostöine õppimine” Viimsi Koolis. Projekti käigus lähetati 30 Viimsi Kooli õpetajat, sotsiaalpedagoogi, juhtkonna liiget töövarjutamise koolituslähetusele üldhariduskoolidesse Hispaanias, Taanis, Saksamaal, Soomes, Sloveenias ning Islandil. Toimus SA Keskkonna Investeeringute Keskuse projekt 2018/2019 “Viimsi Kooli õpilased õpivad tundma ökoloogilist võrgustikku”. Korraldasime Salliv Kool toetusega projekt “Toetame üksteist”, 2019 sügis-talv, eesmärgiga tõsta sallivust. Toimus loeng autismi teemal, kiusamisest, Sass Henno loeng “Asjad, millest täiskasvanud rääkida ei julge”,  külastus Heleni, Herbert Masingu ja Hilariuse kooli, meeltepuuete teemalised töötoad, pimedate jalgpall, sõprusklasside arendamine. Projekti kokkuvõtteks valmis video ja artikkel.