(+372) 602 8900
kool@viimsi.edu.ee
Jagasime oma kogemust Tallinna üldhariduskoolide arenguprogrammis osalemisest Viimsi Teatajas (lk 11).
Viimsi kooli kolm aastat arenguprogrammis andis õpetajatele kindlust
Viimsi Kool liitus 2023. aasta alguses kolmeaastase üldhariduskoolide arenguprogrammiga, mille eesmärk on toetada koole teadus- ja tõenduspõhiste, õppijast lähtuvate muutuste kavandamisel ja elluviimisel. „Meie vastutus on, et igas koolis on loodud õpilaste arenguks toetav keskkond. Oleme loonud arendusprogrammi, mis aitab koolidel olla oma arendusprotsessides süsteemsed ja teha tarku valikuid“ kommenteerib Tallinna Ülikooli haridusjuhtimise professor Eve Eisenschmidt ning lisab, et Viimsi kooli liitumine arendusprogrammiga näitas juhtkonna avatust ja valmidust õppida.
Arenguprogrammiga liitumise ajastus oli kooli jaoks sobiv, kuna samal ajal jõudis lõpule Viimsi Kooli arengukava koostamise protsess. See tähendas, et püstitatud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks tuli liikuda ideedelt konkreetsete lahendusteni. Arengukava koostamise käigus joonistusid välja kaks suurt probleemkohta. Ühelt poolt olid Viimsi Kooli õpilased akadeemiliselt edukad, mida kinnitasid nii kõrged eksamitulemused kui ka head saavutused piirkondlikel õpilasvõistlustel. Teisalt ilmnes rahulolu-uuringutest, et õpilaste motivatsioonitase oli madal ning kurnatus kõrge. Sama probleemi tõid esile ka õpetajad, kes märkisid lisaks motivatsioonipuudusele raskusi õpilaste käitumise, distsipliini ja keskendumisega tundides.
Õpiringid Viimsi Koolis
Arenguprogrammis osalemise peamiseks eesmärgiks seati õpilaste hinnangute kasv psühholoogiliste baasvajaduste (kompetentsus, autonoomsus ja seotus) rahuldamisega. Nende vajaduste rahuldamist peetakse autonoomse motivatsiooni kujunemise eelduseks, mistõttu tähendas see õpetajatele senisest veelgi teadlikumat tunni kavandamist ja läbiviimist.
Alates 2023/2024. õppeaastast alustasid Viimsi Koolis õpiringid, mille eesmärk on tagada õpetajate ühtne teadmiste ja oskuste tase baasvajadustest ning nende toetamise võimalustest. Õpiringide käivitamisel oli oluline roll üldhariduskoolide arenguprogrammil, kuna sealt saime esimese aasta õpiringide materjalid ning kooli mentoril Tiina Tiidul, kellel on pikaajaline kogemus õpetajate koostöise õppimise juurutamisel Pelgulinna Koolis. „Õpetajate koosõppimine on üks olulisemaid tegureid, mis mõjutab õpilaste õppimist — seda kinnitavad mitmed uuringud. Kui õpetajad teevad oma õpetamise praktikad nähtavaks ja õpivad üksteiselt, tekib usaldus, mis on tugevate koostöösuhete ja koolikultuuri alus. Ühised kokkulepped, teadmine üksteise tööst ja ka õpetajate ühtne arusaam, mida laps õpib 1. klassis ja kuhu ta peab välja jõudma põhikooli lõpuks, toetab ka õpilastel õppimise terviku mõistmis“, sõnas Tiina Tiit, Pelgulinna Kooli õppejuht ja Viimsi Kooli mentor arenguprogrammis.
„Viimsi Kooli õpiringides on näha, kuidas ühine arutelu ja katsetamine annab õpetajatele kindlust, tuge ja ühist suunda. Keegi ei jää üksi ning just sellest sünnib kooli kollektiivne tõhusus ja areng. Õpetajate koos õppimine on hoo sisse saanud ja loodan väga, et õppimise pisik jätkub ka peale programmi lõppu“, lisas Tiina.
Miks oli vajalik päevakava muudatus?
Lisaks arenguprogrammi eesmärkidele võttis Viimsi Kool arengukavaga selge sihi hoida õpilaste akadeemilist võimekust, samal ajal suurendades nende heaolu koolis. Kui õpetajad keskendusid teadlikumalt motivatsiooni toetamisele, tuli koolil tervikuna leida viise, kuidas vähendada õpilaste kurnatust.
Uuringud näitavad, et koolipäeva hilisem algusaeg aitab vähendada väsimust ning parandada õpilaste erksust ja keskendumisvõimet. Koolina oli meie kindel eesmärk leida viis, kuidas hilisem koolipäeva algus ei tähendaks automaatselt hilisemat lõppu – siin olidki lahenduseks pikemad ainetunnid. See võimaldas ajakasutust teadlikumalt ümber mõtestada, vähendada päeva jooksul ümberlülitusi ning luua paremad eeldused süvenemiseks. Täiendava kasuna vähenes õpilaste koolikoti kaal ning õpetajatel on rohkem võimalusi toetada õpilaste psühholoogilisi baasvajadusi.
Õpilasesinduse president Brita Treimann toob uue päevakava ühe plussina välja, et 80minuti jooksul jõuab ühele asjale rohkem keskenduda. Teisalt on õpilastel siiski veel veidi keeruline pikkades tundides lõpuni välja erksad olla ning kohati tuntakse väsimust. Ta lisab, et tundides on võimalusi liikumiseks, aga neid võiks kohati isegi rohkem olla. „Mina isiklikult tunnen, kuidas kodutööde koormus on vähenenud, sest jõuan kõik selle, mis kodus teha jäetakse, juba tunnis ära teha“, ütles Brita ning lisas, et õpilasena on olnud kogu muutuste protsessi huvitav jälgida. „Sellel on positiivseid külgi, kuid ka väljakutseid, millega on vaja veel harjuda. Kokkuvõttes tunnen et õpilased on muudatustega rahul. Kooli tullakse väljapuhanuna ning koolist minnakse päeva lõpus ära teadmisega, et kodus on ka aega puhata“ sõnas õpilasesinduse president.
Mida on kool arenguprogrammist võitnud?
Üldhariduskoolide arenguprogramm on olnud Viimsi Koolile oluliseks toeks nii õpiringide käivitamisel kui ka laiemalt muutuste juhtimisel. Tänaseks võib öelda, et kooli juhtimiskultuur on selgelt tõenduspõhine: otsused on kaalutletud, tuginevad andmetele ning kaasavad erinevaid huvigruppe. Programmi toel on kasvanud kooli teadlikkus andmete kogumisest, paranenud nende analüüsimise oskus ning võime teha põhjendatud järeldusi. „Tõenduspõhine juhtimine ei tähenda pelgalt andmete kogumist, vaid läbimõeldud teekonda ühiste aruteludeni ja arendusotsusteni. Viimsi Kool on arenguprogrammi jooksul astunud olulisi samme just selle teekonna alguses – koolil on täna selge arusaam, milliseid õppimise ja õpetamisega seotud andmeid on vaja ning miks. See loob tugeva aluse nii uue arengukava koostamiseks kui ka osalemiseks üldhariduse kvaliteedi hindamises“, sõnas Kätlin Vanari, Viimsi Kooli mentor arenguprogrammis. „Sama oluline kui andmed ise on aga see, kuidas neist kooliperes ühiselt järeldusi tehakse, ning Viimsi Kooli koostöine juhtimiskultuur toetab seda väga selgelt“, lisas Kätlin.
Samuti on Viimsi Koolis teadlikult soodustatud õpetajate omavahelist koostööd, mis aitab jaotada töökoormust ning toetab professionaalset arengut. Just koostöist koolikultuuri on uued töötajad nimetanud üheks kooli tugevuseks, tuues selle eristuva tegurina välja võrreldes varasemate töökohtadega. Olulist rolli on mänginud ka õpiringid, mis on soodustanud valdkonnaülest koostööd.
„Kolm aastat kooliarenguprogrammis on möödunud väga kiiresti ja oleme sealt saanud väärt kogemusi kooli arengute tõenduspõhiseks suunamiseks ja lähtume otsuste tegemisel valdkondlikele uuringutele. Kohe on algamas Viimsi Kooli uue arengukava koostamise protsess ja tänu programmist saadud kogemistele saame seda veelgi teadlikumalt planeerida“, sõnas koolijuht Peeter Sipelgas.
*Autonoomne motivatsioon on motivatsiooni liik, mille puhul õpilane õpib, sest tal on suur huvi või kindel eesmärk ning arusaam, miks seda õpitut vaja on. Vastandiks on kontrollitud motivatsioon, mille puhul õpib hinnete, hirmu või võistlushimu tõttu.
*Õpiring on regulaarselt toimuv koos õppimise vorm, mille käigus õpiringi juht juhendab gruppi õpetajaid teema omandamisel. Enamasti toimuvad teoreetilise tausta tutvustused, arutelud ja oma töö järjepidev analüüsimine.
