Viimsi Kool jagas kogemusi moldovlastele

Suur rõõm, et saime eelmisel nädalal jagada kooli praktikaid ning kogemusi kolleegidele Moldovast. Rahvusvaheline koostöö aitab meil endilgi märgata ja väärtustada oma tugevusi ning leida arenguvõimalusi. Kõigest sellest jagasime lähemalt ka täna ilmunud Viimsi Teatajas (lk 9).

Viimsi Kool jagas kogemusi moldovlastele

Eesti on ülemaailmselt silma paistnud kõrgete PISA-uuringu tulemustega ning kahtlemata tekitab see huvi, kuidas on tulemused saavutatud ning koolielu korraldatud. Eestile sarnase NSV aegse taustaga riikidele annab see kindlustunde, et selline areng on võimalik. Moldova riigijuhid on Eestit külastanud korduvalt, kuid sel korral koosnes 25-liikmeline delegatsioon koolijuhtidest ja õpetajatest. Kahepäevase külaskäigu jooksul Eestis tutvustati Tallinna Ülikooli kooliarendusprogrammide teoreetilist tausta ning külastati arenguprogrammides osalevaid koole.

Viimsi Koolis on viimaste aastate jooksul toimunud mitu märgilist muudatust: käivitatud on õpetajate professionaalset arengut toetavad õpiringid ning uuendatud on päevakava, mille tulemusena algab koolipäev hiljem ning ainetunnid on tavapärase 45 minuti asemel 80-minutised. Novembri keskel käis delegatsioon programmi „UNDP Moldova Model School“ raames Viimsi Koolis ning tutvusid elluviidud muutustega. Eesmärgiks oli teada saada kuidas meie oma koolis õpetajate koosõppimise kultuuri oleme juurutanud, millised on olnud takistused ning millist kasu me täna antud muutuse tulemusena näeme.

Viimsi Kooli mentor arenguprogrammis Tiina Tiit soovitas külastuseks just Viimsi Kooli, sest Viimsi Koolis on viimase paari aasta jooksul viidud sisse mitmed muutused, mis toetavad õppijate heaolu ja tõhusat õppimist. Suurim ja süsteemseim muutus on seotud õpetajate õppimisega. Tuginedes John Hattie poolt läbiviidud metauuringutele, siis õpetajate tõhusal koostööl on kõige suurem mõju õppijate õppimisele. Moldova koolide esindajatel on kindlasti Viimsi koolilt õppida seda, kuidas suures koolis koostööd ja tõhusat õppimist korraldada.

Külalised tõid päeva lõpus toimunud tagasiside ringis välja, et Moldova ja Eesti kooli peamised erinevused seisnevad eksamite korraldamises, tugisüsteemi olemasolus ning klassiruumi õhkkonnas. Viimsi Koolis on õpetajatel tugev spetsialistide tugi, mis Moldova koolis puudub. Moldovas viiakse eksameid läbi koolivälise järelvalve all – õpilasi valvavad teiste koolide õpetajad ning klassiruumidesse on paigaldatud kaamerad. Eksamitelt läbikukkujate arv on Moldova koolis igal aastal suur. Viimsis tunnetasid külalised vabamat ja usalduslikumat õhkkonda õpetajate ja õpilaste vahel ning toodi välja, et õpetajad kasutavad tundi läbi viies mitmekesiseid õppemeetodeid ja aktiivseid tegevusi. Moldovas on kooliaasta võrreldes Eestiga lühem, kool algab 1. septembril ning pikale suvevaheajale minnakse 31. mail.

Külastuselt saadi kaasa mõtteid ja ideid, kuidas õpetada riigikeelt teist keelt kõnelevatele õpilastele, ning kuidas klassiruumis vaikust ja tähelepanu saavutada erinevaid vahendeid – näiteks suupilli või häält tegevaid mänguasju – kasutades. Tunnivaatluse käigus märkasid külalised, et õpilased saavad pidevalt tagasisidet, õpetaja julgustab vähem aktiivseid õpilasi ning klassiruumis valitseb sõbralik ja meeldiv õhkkond.

Külalisi tasub kooli alati vastu võtta ja oma tegemisi jagada, sest see aitab meil endilgi märgata ja väärtustada oma tugevusi ning leida arenguvõimalusi. Sellised kohtumised loovad võimaluse peegeldada oma praktikaid ja saada uut inspiratsiooni. Rahvusvaheline koostöö rikastab koolikultuuri ning aitab hoida õpetajad motiveerituna ja avatuna uutele ideedele. “Viimsi Koolil on, mida jagada – ja samas on meil alati midagi uut õppida,” sõnas Viimsi Kooli koolijuht Peeter Sipelgas.

– Karin Meikas, Viimsi Kooli arendusjuht