KiVa programm

KiVa (Kiusamisvaba) programm:

* sisaldab nii kiusamisevastast ennetustööd kui ka kiusamisjuhtumite lahendamise mudelit;
* kaasab kõik osapooled: kooli personali, õpilased, lapsevanemad;
* programmi tõhusust mõõdab iga-aastane uuring, mis annab koolile tagasisidet programmi mõju kohta kiusamisele.

Uuringute tulemused üle maailma näitavad, et programm on aidanud oluliselt vähendada kiusamist (sh küberkiusamist) ning pidurdanud koolist välja langemist. Lisaks toetab programm ka õpimotivatsiooni, koolimeeldivuse ja akadeemilise edukuse suurenemist ning ärevuse ja depressiivsuse vähenemist. KiVa uuringute kohta maailmas saad lähemalt lugeda SIIT. 

KiVa programmi rakendamisega tegelevad koolis KiVa-tiim koostöös klassijuhatajatega. 

KiVa-tiimi juht: Karin Meikas
KiVA-tiimi liikmed: Maris Esko, Katrin Malm, Eve Ott, Karoliyna Pekkenen, Agnes Alvela, Triin Pappel, Brita-Stiina Sarv.
KiVa Mõttekoda – KiVa-tiimi allüksusena tegutseb Viimsi Koolis KiVa Mõttekoda, kuhu kuuluvad huvilased 4.-6. klassidest. KiVa Mõttekoja eesmärgiks on anda panus kiusamise ennetustegevustesse läbi ürituste korraldamise ja KiVa pildis hoidmise. KiVa Mõttekoda juhib Maris Esko

KiVa programmi ennetustöö üks suurematest osadest on KiVa tunnid, mille eesmärgiks on kujundada arusaamine grupi olulisusest kiusamises; suurendada empaatiat ohvrite suhtes; õppida oskusi ohvri toetamiseks ja vastutuse võtmiseks, et mitte lubada kiusamist oma klassis; heade suhete ja meie-tunde kujundamine klassis. KiVa tunnid toimuvad 1., 5. ja 7. klasside klassijuhataja tundide ajal sagedusega umbes üks kord kuus. Tunde viivad läbi klassijuhatajad. KiVa-tiimi ennetustegevuste hulka kuuluvad ka erinevate ürituste korraldamine ja KiVa pildishoidmine. 

Kiusamisjuhtumite lahendamine
Kui on tekkinud kiusamisjuhtumi kahtlus, siis tuleb sellest informeerida kooli töötajat (klassijuhatajat või KiVa meeskonna liiget), kes täidab saadud info põhjal eeluuringu ankeedi ning edastab selle KiVa meeskonnale. Infot KIVa meeskonnale on võimalik edastada nii ohvril, sõbral, klassijuhatajal kui ka lapsevanemal.

Peale info jõudmist KiVa meeskonnani analüüsitakse, kas tegemist on kiusamisega. Juhtumid, mida ei käsitleta kiusamisena (näiteks konflikt), lahendab klassijuhataja või sotsiaalpedagoog. 

Kui tegemist on kiusamisjuhtumiga, siis:
* toimuvad vestlused nii ohvri(te) kui ka kiusaja(te)ga. Vestluste käigus kaardistatakse kiusamise sisu, kestus, kiusajatega kaasaminejad ning ka ohvri toetajad. 
* vestluste käigus sõlmitakse kokkulepped edaspidiseks käitumiseks ning vestluste toimumisest ning kokkulepetest teavitatakse lapsevanemaid ning klassijuhatajaid. 
* mõne aja möödudes toimuvad järelvestlused, mille käigus tehakse kindlaks ka kiusamine on lõppenud ning kiusaja(d) on kokkulepetest kinni pidanud. 

Kiusamisjuhtumite lahendamisel Viimsi Koolis kasutatakse järgmisi mõjutusmeetodeid:
1. aste – individuaalne vestlus õpilasega, kus sõlmitakse kokkulepped kiusamise lõpetamiseks. Antud vestlusel osaleb õpilane ning KiVa meeskonna liige/liikmed.
2. aste – vestlus õpilase ja tema vanemate või seadusliku esindajaga.
3. aste – ümarlaud õpilase, tema vanematega õppedirektori või direktori juures.
4. aste – juhtumi üleandmine politseile.

Kiusamisjuhtumite lahendamisse on kaasatud nii õpilased, lapsevanemad kui ka klassijuhataja – tuge pakutakse nii ohvrile kui ka kiusajale, kes ei pruugi mõista oma tegu, selle tõsidust ning mõju teistele. 

Kasulikku infot olukordadeks kui laps on sattunud kiusamise ohvriks või on ise kiusaja, leiab kiusamisvaba programmi lapsevanematele suunatud miniõpikust, mis on veebis kättesaadavad nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Miniõpikut saad lugeda SIIN.  

Küsimuste, murede ja ettepanekute osas võta julgesti ühendust KiVa-tiimiga aadressil kiva@viimsi.edu.ee.

KiVa tundides käsitletavad teemad