2006

2006. aastal sai valmis uus koolihoone, kuid juba 2003. aastal oli eriliselt kuumaks teemaks tõusnud koolihoone rendileping, mis lubas kooliperel julgesti veel 90 aastat Männi tee koolimajas tarkust taga nõuda, kuid milles „Esmari“ juristid nõrgad kohad üles leidsid ja hoone vabastamist nõudsid. Emotsionaalselt oli tegemist täiesti mõistetamatu olukorraga: kuidas saab 800 last lihtsalt tänavale tõsta, kuid „Esmari“ juhid lasksid ennast valitseda paberitel, mitte tunnetel. Viimsi vallal ei jäänud viimaks muud üle, kui hakata planeerima uut koolimaja.

Uue koolihoone märgiline tähendus kogu Eesti jaoks oli muidugi põhimõtteliselt uus filosoofiline lähenemisviis lapse arengut toetavale õpikeskkonnale ja hoone autorid AET arhitektid tabasid selle ära. Koostöö nendega sarnanes unistuste koostööle. Tellija Viimsi Vallavalitsus ei sekkunud hoone projekteerimisprotsessi peaaegu üldse ja laskis arhitektidel koos kooli meeskonnaga toimetada.

Nii sai paberile unistuste kool. Päriselt kõik nii ei läinud, aga tänu sellele, et tookord sai suurelt mõeldud, on meil täna koolimaja, mis sai pärjatud tiitliga „Parim betoonehitis 2006“.

Viimsi Kooli hoone projekti autoriteks on Illimar Truverk, Eero Endjärv, Priit Pent ja Raul Järg arhitektuuribüroost Agabus, Endjärv&Truverk Arhitektid. Sisekujunduse tegid Kristi Lents ja Hannelore Pihlak. Koolihoone ehitas AS Merko Ehitus, hoone konstruktsioonid on insener Paavo Pikandilt CIVEN OÜ-st. Viimsi Kooli korporatiivse identiteedi töötas välja reklaamibüroo Identity Ltd.

Viimsi Kooli koolipere jaoks algas esimene koolipäev 2006. aastal kell 10 vana koolimaja juurest, kus õpilasesinduse juhendamisel siirdus lõbus rongkäik uue koolimaja juurde. Esimese koolipäeva puhul tulid koolirahvast tervitama haridus- ja teadusminister Mailis Reps, Riigikogu hariduskomisjoni esimees Olav Aarna, Harju maavanem Värner Lootsmann ja Viimsi vallavanem Urmas Arumäe. Vastvalminud koolimaja ja uue koolilipu õnnistasid sisse EELK peapiiskop Andres Põder ja Viimsi Püha Jaakobi koguduse diakon Erkki Juhandi.

„See on fantastiline tunne, kui kauaaegne unistus on lõpuks teoks saanud. Me väga loodame, et uus maja saab õpilastele ja õpetajatele kiiresti omaks ning tahame südamest tänada kõiki, kes selle nimel on vaeva näinud,” sõnas Viimsi Kooli direktor Leelo Tiisvelt. Kooli avamisele oli kutsutud üle 350 külalise. Kell 13 toimus kutsetega külaliste pidulik vastuvõtt, kus väikeste meenetega tänati kooli valmimisega seotud inimesi.
Vana koolimaja ette jäid meist kasvama iga lennu istutatud tammepuud. Puuderivi sai päris pikk, sest selles koolis lõpetas 23 lendu.

Sellel  õppeaastal toimusid suured muutused, sest Viimsi Koolis hakkas õppima ligi 1200 õpilast, neist 144 astus 1. klassi. Uue kooli esimesel aastal tõusis õpilaste arv koolis 200 õpilase võrra. Kooli loodi kommunikatsiooni-üksus, mille juhiks sai Annika Remmel. Tema juhtimisel sai alguse kooli maine kujundamine, seminaride, konverentside, infopäevade korraldamine, meediahuviliste õpilastega tegelemine. Selle aasta olulisim väljaanne oli kooli almanahh Briis IV. 

Projektijuhiks oli eesti keele ja kirjanduse õppetooli juhataja Kirsi Rannaste. Sel õppeaastal  külastas tuliuut Viimsi Kooli 94 ekskursioonigruppi Eestist ja väljastpoolt Eestit. Soome Arhitektide liit, Soome Naisajakirjanike Ühendus, mitmed Rootsi õpetajad, külalised Islandilt, Hispaaniast, Itaaliast, Türgist ja Inglismaalt.  Osaleti rahvusvahelises projektis „Keskkonnateater Soome lahe kallastel“, milles osales viis Eesti ja viis Soome kooli. Meie kooli koostööpartneriks oli Loviisa rootsikeelne gümnaasium, kellega kestsid sõprussidemed edasi veel hiljemgi. Projekt ise kestis kaks aastat ja selle eesmärgiks oli kajastada olulisi keskkonnateemasid väikeste videofilmide abil. Ka arvutipark kahekordistus ja koolis oli kasutuses 287 laua- ja 13 sülearvutit kõikides ainekabinettides, klassides ja administratsiooni töökohtades. Lisaks olid videoprojektorid, telekad koos videomaki või DVD- mängijaga. Vald kinkis aatriumisse korraliku, kahe raadioga Wi-Fi tugijaama ja nii oli Wi-Fi vabalt kasutatav kõigile.

Uude majja kolimisega sai ka raamatukogu suuremad ja sobilikumad ruumid. Sellest ajast alates toimub ka palju traditsiooniliseks muutunud üritusi. Kool sai endale ka uhiuue ja võimsa spordikompleksi koos ujulaga, kus kohe alustasid tööd ka spordiklubid. Tingimused olid senisega võrreldes imelised.