1981-1992

1981. aastaks oli õpilaste arv kasvanud väga suureks ja saime võimaluse kolida vastvalminud koolimajja Männi teel.

Sügisel alustaski uues koolihoones tööd Viimsi Keskkool 452 õpilase ja 28 õpetajaga. Tegelikult oli majast valmis ainult parem tiib ja keskkooli osas oli õpilasi ainult ühe üheksanda klassi jagu. 1982. asus direktorina tööle Harald Roosvee. Tema ajal lõpetati koolimaja ehitamine ning valmis sisekujundus. Kooli kasv ja areng jätkus. 

Sügisel alustas õppetööd juba 707 õpilast ja koolis oli 20 klassikomplekti. Toimus muudatus koolikohustuse seaduses, tööle hakkas 6-aastaste klass, nn 0-klass.

1984. aasta sügisel võttis kooli juhtimise üle Heino Einer.

Jätkusid veel võimla ja töökodade ehitustööd ning 1985. a. veebruarist peale sai kool oma kasutusse suure võimla ja kaasaegsed töökojad. Hoogustus klassiväline tegevus ja sporditöö. Tunnustust leidsid kooli agitbrigaad, lastekoor, looduskaitsjad. Sügiseks täienes tehniliste vahendite hulk, jätkus õppekabinettide sisustamine, hakati õpetama autoasjandust ja masinakirja. 1986. aastal möödus 120 aastat Viimsi poolsaarele kooli asutamisest ning keskkoolgi oli saanud 5-aastaseks.

Suuremad üritusd olidki aastapäevapidustused, mille raames avati kooli muuseum ja viidi läbi õpilaskonverents “Minu kodurajoon”. 1987/88 õppeaasta läks koolide ajalukku kui koolisüsteemi uuendusteks ettevalmistumise aasta. Algas perestroika ja demokratiseerimisprotsess ning see kajastus ka koolitöös.

Alustati arvutiklassi sisustamist, katsetati 5-päevasele töönädalale üleminekut. Vabariiklikel ülevaatustel esinesid hästi kooli segakoor ja sõnakunstiring. Kool oli kasvanud kiiresti, õpilasi oli juba 832 ja klassikomplekte 32. Koolimajas hakkas valitsema ruumipuudus ja päevakorrale kerkis juurdeehituse küsimus.

Järgmisele õppeaastale andis oma näo rahvusvaheliste sõprussidemete teke, rohked väliskülalised ja välisreisid. Hääbumas olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioonid, nende asemele üritati luua ELO-t. 1989/90 õppeaasta oli elevusrohke. Olid esimesed jõulupeod ja esimene jõuluvaheaeg. Laienesid sõprussidemed välisriikidega. Kooli õpilased ja õpetajad läksid vastukülaskäikudele Soome ja Norrasse. Taaselustati hõimupäevade traditsioon. Kool hakkas osalema rahvusvahelises Balti mere kaitse programmis. Esimene meie kooli õpilane Ene Soop sai võimaluse õppima minna välisriiki – Soome. 1991.a. lõpetas kooli esimene lend vabariigi tingimustes. Oktoobris 1991 tähistasime juba kooli 125. ja keskkooli 10. aastapäeva.