1961-1980

1967 aasta sügiseltuli Viimsi kooli kehalise kasvatuse õpetajaks Rein Ruus. Koolimaja (hilisem Rannarahva muuseum) oli siis vana, kahekorruseline, kõrge plekkkatusega puumaja nagisevate trepiastmetega. Õpilasi oli 120, enamus Viimsi poolsaare rannaküladest ja ka Meriväljalt. Direktoriks oli härrasmehelik Agu Tali. Koolil oli ka internaat.

Kehalise kasvatuse tunnid toimusid jalutusruum-spordisaalis. Olemas oli kogu võimlemis-inventar: rööbaspuud, poom, kits, hobune, võimlemismatid, võimlemiskang ja ronimisköied. Kitsas oli, aga saadi hakkama. Õues oli see-eest ruumi laialt. Talvel suusatati metsas ja põldudel.

Mõne aasta möödudes tuli direktoriks suur tugev mees Karl Tammet. Direktor elas koolimajas, oma korteris. Tema oli see, kes ütles, et kõike on võimalik ise teha. Tema eestvedamisel rajati väravpalliväljak ja 60 m jooksurada, kattematerjaliks kodumaine paekivituhk. Harrastati kergejõustikku, väravpalli, jalgpalli jm. Viimsi 8-klassiline kool oli Harju rajooni koolide parimate koolide hulgas kergejõustikus ja väravpallis. Esindati rajooni mitmel korral 8-klassiliste maakoolide spartakiaadidel ja seda väga edukalt. Sama tublid oldi ka TV10-olümpiastarti võistlustel.

1977 avati Kirovi kolhoosis kunsti-, muusika- ja spordikool. Spordikooli direktoriks sai Rein Ruus. Sama kooli õpetajana asus tööle noor Marika Seppor, kes töötab Viimsi Koolis tänaseni. Seal õpilaste sporditegemise võimalused kasvasid. Spordialadeks olid käsipall, laskmine, kergejõustik ja purjetamine. Parimate tulemusteni jõudsid purjetajad Taivo Luik, Karmo Kalk, Kaido Koppel, vennad Bachmannid; kergejõustiklased Eero Tõnuri, Kaarel Loss ja Tiina Helimäe; laskurid Anu ja Andrus Lillevars, Kulla Kull, Riina Rääsk jt. Suved said õpilased veeta Lohusalus spordilaagris. Osa õpilasi käisid treeningutel Pirital ja Tallinnas. Harrastati maadlust (Veiko Ardel), purjetamist (Agu Toomingas). Spordikool töötas kuni 1985. aastani, siis muudeti see spordiosakonnaks, loomulikult jätkus sporditegemine endiselt. Igal aastal toimusid kooli spordipäevad, kus kõige muu kõrval jätkus ruumi veel ka murdmaajooksule ja orienteerumisele. Korvpallis toimusid torditurniirid, tordid valmistasid õpilased ise. Erinevate spordialadega võeti osa Harju rajooni võistlustest.

Ühel päeval oli pool sajandit kasutusel olnud koolimaja kitsaks jäänud, polnud võimalusi selle keskkooliks muutmiseks. 1978.a. pandi nurgakivi uuele koolimajale. Selle ehitamise ajal töötasid direktoritena Ilja Tuhk ja Rein Sakk.