1866-1960

Kuigi 1816. aastal välja antud Eesti talurahvaseadus nõudis vallakoolide asutamist, valmis Viimsi kandis esimene koolimaja alles 50 aastat hiljem – 1866. aastal. Varem oli rannalastele tarkusi jaganud Pringi külas Suurevälja talus rändõpetaja Akkermann. 137 aastat tagasi valmis samas külas maja, kus ühe katuse all olid kool ja vallavalitsus. Esimeseks õpetajaks Johannes Vakker, kes pidas seda ametit 15 aastat. Vakkeri järglaseks sai 1881.a. Hans Neumann. Et tol ajal ainult õpetaja palgast ära ei elanud, tegutsesid esimesed koolmeistrid ka vallakirjutajatena.

1886. aastal allutati kõik Balti kubarmangude koolid ülevenemaalisele Rahvahariduse Ministeeriumile ja peagi sai õppekeeleks vene keel. 1890.a. astus ametisse Tanel Palgi. Järgnevad aastad tõid koolile ridamisi katsumusi. 1891.a. põles koolimaja maani maha. Tolleaegne Viimsi mõisnik F.Schottlaender laskis küll järgmisel aastal uue koolimaja ehitada, kuid seegi langes 1894.a. tuleroaks. Talve jooksul suudeti Lubja küla Vanatoa talust õpetust anda vaid osale lastest. 1895.a. suvel sai uus koolimaja valmis ning kooliõpetajana kutsuti ametisse Mathias Volmer. Volmer töötas Viimsis ligi 30 aastat ning tema teened kohapealse hariduselu edendamisel on kahtlemata suured. 1910. aastast muutus kool neljaklassiliseks. I Maailmasõja ja kodusõja-aastad jätsid oma jälje ka Viimsi koolielule. Pärast Eesti okupeerimist saksa vägede poolt seati esikohale saksa keel, kuid selline olukord valitses vaid ühe aasta. 1919. aastal avati koolis V klass ning õppekeeleks sai uuesti eesti keel. Väike rannaäärne koolimaja jäi peagi kasvavale lasteperele kitsaks.

Enne uue koolimaja avamist 1926. a. käisid lapsed koolis ka Viimsi mõisas, mis 1919. aastal võõrandati Eesti vabariigi Maareformiga. 1923. a. sai mõisa endale Johan Laidoner – meie valla ja kogu riigi väärikas esindaja.

1925.a. pandi Pringi külas paika nurgakivi uuele koolimajale ja veidi rohkem kui ühe aasta pärast asus suurem osa Viimsi 6-klassilise algkooli õpilastest uude majja. Kooli juhatajaks oli neil aastatel Villem Uustal. Kui sajandi algul oli koolis 50-90 õpilast siis 1930-ndaks aastaks oli õpilaste arv kasvanud u.130-ni. Üldine majanduskriis andis end tunda ka Viimsi kalurite seas ning õpilaste read jäid hõredamaks.1933.a. ei saanud kooli tulla 20 last. Aastatel 1936-1940 oli kooli juhtajaks Alfred Raudsepp.

Poliitiliselt keerulistel ja rasketel aegadel olid kooli eesotsas Ella Alasild ja Elfriede Rei. Õppeaastal 1945/46 muudeti kool seitsmeklassiliseks Õpilaste arv oli kasvanud 150-le. 1960.a. muutus kool 8-klassiliseks. Kooli direktoridki olid vahetunud. Salme Ruse ja Maimu Attemanni järel töötasid pikemat aega Agu Tali ja Karl Tammet. Kooli arengule avaldas mõju Kirovi-nimelise kalurikolhoosi kiire edasiminek ja sellega seotud elanikkonna kasv Viimsi poolsaarel.