Inspiratsiooni keelte õppimiseks ja õpetamiseks Igavesest Linnast

Meie kooli saksa ja soome keele meisterõpetaja Pille Toompere käis 17.-21. juunil võõrkeeleõpetajate liidu esinduse liikmena õppekäigul Roomas. Oma muljeid ja kogemusi õppekäigust jagas ta ka 11. juulil ilmunud Viimsi Teatajas (lk 9).

Inspiratsiooni keelte õppimiseks ja õpetamiseks Igavesest Linnast

Võõrkeeleõpetajate liidu esindus käis 17.–21. juunil õppekäigul Roomas. Põnevate ja sisutihedate päevade jooksul külastasime Rooma koole, kohtusime Itaalia haridusministeeriumi esindajatega ning osalesime konverentsil “Action-oriented Plurilingual and Intercultural Education: A needed shift in Language Education” Sapienza ülikoolis.

Eesti võõrkeeleõpetajate liidu juhatuse liikmena sain võimaluse Eesti delegatsiooni koosseisus, kuhu kuulusid haridus- ja teadusministeeriumi (HTM), Eesti Keele Instituudi ning Tallinna ja Tartu ülikoolide esindajad, sõita juunis õppereisile Rooma. Eesti delegatsiooni juhtis HTM-i keelepoliitika asekantsler Kairi Kaldoja.

Esimesel päeval külastasime koolide kompleksi Scuola Media Statale “IC Virgilio”. Tegemist on Rooma vanalinnas asuvate auväärsete õppehoonetega, kus haridust antud enam kui sada aastat. Võõrkeeltest õpetatakse selles koolis lisaks kohustuslikule inglise keelele prantsuse, saksa ja ladina keelt. Muu keele- ja kultuuritaustaga õpilastele moodustatakse õpigrupid, kus koos itaalia keelt kõnelevate õpingukaaslastega õpitakse keelt loomulikul teel kõnelema ehk keelt õpitakse kontekstis ja tegutsedes.

Itaalia haridusministeeriumis korraldati Eesti delegatsioonile alustuseks majatuur – ja oli, mida vaadata. Itaalia kolleegide sõnutsi on haridusministeerium üks Itaalia uhkemaid ministeeriumihooneid. Itaalia üldharidussüsteem on kolmeastmeline: 5-aastane kohustuslik algkool, millele lisandub kolm aastat põhikooli. Keskhariduse omandamine kestab 5 aastat ja seda võib teha lütseumis, tehnilises instituudis või kutsekoolis õppides. Võõrkeeltest on esimeseks kohustuslikuks keeleks inglise keel. Teiseks keeleks on võimalik valida kas prantsuse, hispaania või saksa keel, milles tuleb saavutada A2 tase. Itaalia hariduse lipulaevaks on aga itaalia keele ja kultuuri õpetamine, ajaloost ja kultuuritaustast tulenevalt aga ka kreeka ja ladina keele õpe koolides.

Itaalia õpetajad on riigiametnikud, konkurss õpetajakohtadele on tihe. Pärast aastast katseaega ja edukat atestatsiooni on õpetajaamet riigiametnikuna aga eluaegne. Itaalia õpetaja võib õpetada vaid üht õppeainet, koormusega 18 tundi nädalas. Täiendkoolituse nõuet õpetajale ei ole. Kuid aastas võib enesetäienduseks kasutada viit tööpäeva. Itaalia õpetaja õpetab etteantud õpikute alusel, õpetaja ise õppematerjale ei loo ega otsi. 60 miljoni elanikuga Itaalias on haridussüsteemis tööl miljon haridustöötajat.

Ministeeriumi külaskäigu lõpetuseks sõnas meid haridusministeeriumis võõrustanud keeleõpet kureeriv kolleeg Gisella Lange kuldse mõtte: “Kõik inimesed naeratavad ühes ja samas keeles.”

Õppekäigu teine ja kolmas päev möödusid üleilmsel võõrkeeleõpetajate-õppejõudude konverentsil Sapienza ülikoolis. Ülikooli asutas 1303. aastal paavst Bonifacius VIII ja on seega üks maailma vanimaid ülikoole. Sapienza aga tähendab tõlkes tarkust. Ülikoolis õpib 122 000 üliõpilast, mis teeb sellest maailma suurima ülikooli. Tänane hiiglaslik ülikoolilinnak – Città universitaria – on pärit 1935. aastast.

Konverentsi “Action-oriented Plurilingual and Intercultural Education: A needed shift in Language Education” (“Tegevusele orienteeritud mitmekeelne ja -kultuuriline haridus: vajalik mõtteviisi muudatus keeleõppes”) kokkukutsujaks ja korraldajaks oli haridusvõrgustik, mis seisab hea mitmekeelse ja -kultuurilise hariduse eest maailmas. Võrgustiku tööd juhib keeleteadlane Brian North, kes töötas Euroopa Nõukogu Foundation for European Language and Cultural Centres (Eurocentres) heaks ja on üks võõrkeeleõpetajate n-ö piibli, Euroopa keeleõppe raamdokumendi autoreid.

Konverentsi peakõnelejad olid prof Enrica Piccardo Toronto ülikoolist ning prof Monica Barni Sapienza ülikoolist Roomas. Lisaks toimus arvukalt töötube, projektide esitlusi ning lühemaid loenguid. Konverentsil kõneldu ja arutatu võib lühidalt kokku võtta kui mõtterännaku kaasaegse keeleõppe vajaduse, olemuse ja väljakutsete teemadel. Näiteks, mida tähendavad multilingualism ja plurilingualism reaalses elus? Tundub, et mitmekeelsuse ja paljukeelsuse mõisted vajavad Eesti haridusmaastikul veel määratlemist ja ühtsete arusaamade kujundamist. Kuidas keeleõpetajana teadvustada, väärtustada ja kasutada kõike seda, mida eeltoodud mõisted kätkevad? Kuidas orienteeruda keeleõppes üha rohkem päriselule ja konkreetsetele vajadustele, selle asemel et lasta õpilastel harjumuspäraselt sõnu õppida ja esseesid kirjutada?

Küsimusi tekkis esinejaid kuulates ja kolleegidega vesteldes hulgaliselt, kõik vastust ei saanudki. Ja ehk nii ongi hea. Loodetavasti saab tekkinud mõtteid ning uusi vaatenurki ära kasutada Viimsi koolis lastele erinevaid keeli õpetades ja kultuure vahendades, aga kindlasti ka võõrkeeleõpetajate liidu sügisesel juubelikonverentsil Tartus.

Roomas oli ka palju muud põnevat uudistada ja avastada. Igavene Linn tuksub aastatuhandete rütmis. Oli kordumatu elamus sellest rütmist korraks osa saada.